EESTIKEELNE ELANIKKOND SOOMES: NÄHTAVAD TÖÖTEGIJAD, NÄHTAMATUD PEREKONNAD

Ühel augustikuu päeval 2025 kogunes seltskond Soomes tegutsevaid eestikeelseid spetsialiste ekraanide ette, et teha ajalugu. Üleriigiline kohtumine nimega Eesti Perede Foorum tõi kokku sotsiaaltöö, hariduse, tervishoiu ja kodanikuühenduste valdkonna esindajaid, et arutada Soomes elavate Eesti perede igapäevaelu, teenuste vajadusi ning jagada kogemusi praktilisest tööst.

Kohtumise taustaks oli kogemus, et paljud Eesti pered jäävad Soomes varajase toe süsteemist välja. Samal ajal on Soomes palju eestikeelseid spetsialiste, kuid võrgustik killustunud ja nähtamatu. Foorumi eesmärk oli luua ajakohane tervikpilt perede olukorrast, tuvastada varajase toe teenuste arendamise vajadused ning rajada eestikeelsete spetsialistide koostöövõrgustik.

Cathy Kononow

Eestlased on viimase viieteistkümne aasta jooksul olnud suurim sisserändajate rühm Soomes. Statistikaameti (2024) andmetel elab Soomes umbes 50 000 eestlast, lisaks pendeldavad kümned tuhanded Eesti ja Soome vahel või elavad registreerimata. Peamine Soome kolimise põhjus on töö ning eestlaste tööhõive määr on märkimisväärselt kõrge (Baumgartner 2024). Tugev lõimumine tööturule toob aga kaasa varjupoole: keele- ja kultuuritaust jääb nähtamatuks ning erivajadused ei pruugi ilmneda samamoodi nagu teistel sisserändajatel (Lagerspetz 2020). Eestlaste lõimumist peetakse vähem nõudlikuks kui teiste rühmade puhul, mistõttu nad ei pruugi abi otsida ning kuna arvatakse, et keel ja kultuur on nii sarnased, siis spetsialistid oletavad, et eestlased saavad ise hakkama (Tuomala 2016; Lagerspetz 2020). Tulemuseks on abi küsimine alles kriisiolukorras, kui probleemid on juba kuhjunud (Tuomala 2016).

Sotsiaalhoolekandeseadus (1301/2014) kohustab omavalitsusi ja heaolupiirkondi pakkuma varajase toe teenuseid, mille eesmärk on toetada lapse heaolu ja tugevdada vanemlust. Seadus kehtib kogu elanikkonnale, kuid praktikas ei rakendu see võrdselt. Eelmise aasta raport varajase toe olukorrast (Pitkänen jt 2024) tõdeb, et madala lävega varajase sekkumise teenuseid ei ole piisavalt ning eriti sisserändajate pered jäävad sageli teenuste vahele.

Sarnased teemad kerkisid esile ka meie spetsialistide foorumis. Peredega töötavad spetsialistid tõid esile, et liiga paljud eesti pered jäävad varajase toe süsteemist välja. Põhjustena on keele- ja kultuuribarjäärid, info puudus, bürokraatia keerukus ning teenuste killustatus. Erinevused kasvatuses ja peredünaamikas mõjutavad oluliselt seda, kuidas pered tajuvad Soome teenustesüsteemi. Rõhutati vajadust selgitada, et Soomes on laste füüsiline karistamine seadusega keelatud ning lastekaitset tuleks mõista toetava teenusena, mitte karistusena.

Foorumil käsitleti ka vaimse tervise teenuste kättesaadavust, kasvatuse kultuurilisi erinevusi, bürokraatia keerukust ning vajadust emakeelsete teenuste järele. Emakeelse nõustamisteenuse vajadus tuli eriti tugevalt nende juhtumite puhul, kus probleeme pole julgetud või osatud sõnastada õige-aegselt soomekeelsetele spetsialistidele. Selliste lugudega aga olid pea kõik foorumil osalenud kokku puutunud. Samas tuli esile perede üksindus ning puhas vajadus „oma hõimu“ järele. Varjane tugi võib kätkeda endas väga erinevaid võimalusi eestikeelsete perede toetamiseks Soomes.

Üheskoos tuvastati, et eestikeelsed pered Soomes vajavad tuge eelkõige:

• kasvatuse kultuuriliste erinevuste mõistmisel

• teenuste tundmisel ja neis orienteerumisel

• bürokraatiaga toimetulekul

• sotsiaalse turvalisuse ja osaluse suurendamisel

  
  

Eesti rahvastikuregistri andmetel elab Soomes 12 112 alla 18-aastast Eesti kodanikku, mis tähendab hinnanguliselt 6 000–7 000 lastega peret. Varajase toe vaatenurgast võib küsida, kui paljud neist peredest vajaksid Soome sotsiaalhoolekandeseaduse kohaseid tugiteenuseid. Kuid olulisem kui statistika on fakt, et eestikeelsed pered on Soomes olemas.

Näiteks ei kajastu üheski statistikas pere, kes otsis kooliealisele nepsy-lapsele tuge Tallinnast – neil puudus info, milliseid teenuseid Soomes pakutakse. Statistikas ei kajastu pere, kes otsis paarisuhte nõustamist interneti kaudu Eestist, kuna oma tunnetest rääkimine on lihtsam emakeeles. Samuti ei kajastu statistikas noor ema, kes kolis paari aasta pärast tagasi Eestisse, kuna tundis end Soomes mõistetamatuna, kuigi peretööd oli tehtud.

Eesti PeredeFoorumil oldi üksmeelsed, et varajase toe teenuste arendamine eesti keeles on vajalik. Rõhutati vajadust luua madala lävega kohtumispaiku, kus eestikeelseid peresid tõeliselt kuulatakse ja toetatakse. See ajalooline sündmus pakkus väärtusliku põhja Eesti perede toetamise arendamiseks Soomes ning lõi aluse pikaajalisele, valdkondadeülesele koostööle erinevate osapoolte vahel. Foorumi korraldamist peeti oluliseks, õhkkond oli innustav ning tekkis tugev kogukondlik sünergia. Osalejate sõnadest kumas läbi motivatsioon ning suur tahe töötada ühise eesmärgi nimel. Nüüd loome spetsialistide võrgustiku info ja ressursside jagamiseks ning regulaarseteks kohtumisteks.

Varajase toetamise keskmes on valdkondadevaheline koostöö. See tähendab muuhulgas, et sisserändajate keelt ja kultuuri arvestatakse ning teenustes püütakse kasutada kultuuri- ja keeleteadlikku lähenemist. Pelgalt sõnade ümber tõlkimine ei anna sama tulemust, kui eriala spetsialisti keelelised oskused ja kultuuri tundmine. Elu teises keeles ja kultuuris suurendab üksildust ja vähendab ressursse, kuid kui inimesed räägivad isiklikel ja tundlikel teemadel, tagab emakeelne suhtlus turvatunde ja enesekindluse.

Me ei saa pakkuda igale sisserändajate rühmale teenuseid nende emakeeles. Rahvastikurühma suurust saab aga kasutada kriteeriumina, mille alusel hinnata vajadust korraldada varajase toe teenuseid ka vastava rühma keeles. Eestlaste suur arv ja nende positsioon tööjõupõhise sisserändajate rühmana õigustab seda, et nende vajadused kajastuksid ka varajase toe teenustes. Suunatud tugi võiks vähendada kriisiolukorras vajalikke kulukaid parandavaid teenuseid.

Siit edasi on võimalus liikuda ainult veelgi parema koostöö ja ühiste eesmärkide rajamise suunas...eestikeelsete perede heaks Soomes.

Cathy Kononow  

Varajase sekkumise spetsialist, YAMK

Lahenduskeskne neuropsühhiaatriline nõustaja

Eripedagoog-perenõustaja   

Eesti pered Soomes  

 eestiperedsoomes@gmail.com  

 eestiperedsoomes.fi

Kirjandus:

Baumgartner, T. 2024. “Ulkomaalaistaustaisten työllisyyden kasvu pysähtyi vuonna 2023”, Tieto & trendit, Tilastokeskus, 13.6.2024. Saadaval: https://stat.fi/tietotrendit/artikkelit/2024/ulkomaalaistaustaisten-tyollisyyden-kasvu-pysahtyi (loetud 1.10.2025).

Lagerspetz, M. 2020. Eestlased Soomes – vähemus, rahvastikurühm või midagi muud?. Teoses R. Alho & K. Kumer-Haukanõmm (toim.), Mobiilsus, ränne ja hargmaised kontaktid Eesti ja Soome vahel, s. 120–136. Turku: Siirtolaisuusinstituutti.

Pitkänen, S., Ranta, T., Mäkkylä, K., Aro, R., Aro, N., Kortelainen, J., Koski, N. & Stenvall, J. 2024. Lasten ja perheiden sosiaalipalvelut: varhaisen tuen tilannekuva ja kehittämistarpeet. Valtioneuvoston selvitys- ja tutkimustoiminnan julkaisusarja 2021:28. Helsinki: Valtioneuvoston kanslia. Saadaval: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-392-0 (loetud 1.10.2025).

Sosiaalihuoltolaki. 2014. 1301/2014. Finlex. Saadaval: https://www.finlex.fi/en/legislation/2014/1301 (loetud 1.10.2025).

Tilastokeskus. 2024. Väestörakenne ja perhetilastot. Saadaval: https://stat.fi/fi (luettu 1.10.2025).

Tuomala, E. 2017. Virolaisperheiden lastensuojeluasiakkuudet huostaanottoasiakirjoissa. Pro gradu -tutkielma. Helsingin yliopisto, Valtiotieteellinen tiedekunta, Sosiaalitieteiden laitos.