top of page
Library Bookshelves

EOVS - eestlased Soomes

  • Writer's pictureEOVS

Rahvatantsuõpetaja Heli Vija: Vingerpussid sündis eestlaseks olemise rõõmust

Updated: Nov 26, 2023

Toimetaja: Melanie Puck

Intervjuu: Heli Vija


Rahvatants on alati ühendanud eestlasi ümber maailma mängides olulist rolli eestluse hoidmisel. Populaarsed Eesti laulu- ja tantsupeod toovad kokku sadu tuhandeid inimesi ka väljastpoolt Eestit, seda eelkõige Soomest.


Soomes tegutseb hetke seisuga neli aktiivset Eesti rahvatantsurühma: Helsingi Helmed ja Ülelahedad Helsingis, Nopsajalat Turus ning Vingerpussid Poris ja Tamperes. Kõik rühmad esinevad aktiivselt Eesti üritustel Soomes ning on käinud ka tantsupidudel Eestis, mida paljud eestlased igatsevad pärast Soome kolimist.


Heli Vijast tuli rahvatantsuõpetaja tänu tantsurõõmule


Tantsupeole tahtis ka Heli Vija, Vingerpusside rahvatantsuõpetaja Soomes. Vija on tegutsenud rühma juhendajana juba aastast 2014. Tee tantsuõpetajaks polnud aga sirge. Kuigi Vija lõpetas Viljandi Kultuurikooli tantsujuhtimise erialal, mis saigi tema esimeseks ametiks, ei tahtnud ta kohe algusest peale saada just õpetajaks. „Mulle lihtsalt meeldis tantsida“, räägib Vija. „No ja kui kedagi muud ei leidu, eks ma võin siis õpetada ka“.


Kooli ajal läks tulevasele tantsuõpetajale väga korda Ene Lukka juhendatud rahvalaul ja pärimustants. See lõi rahvatantsule hoopis teise varjundi Vija silmis. „Ja see, kuidas ilma piitsa ja präänikuta, lihtsalt inimeseks olemisena innustada osalema“, räägib ta. Ehk oli see, mis ajendaski Vija just rahvatantsu juurde. Peale kooli lõpetamist juhendas Vija näiteks tantsuõpetaja Maido Saare kõrval populaarset noorte rahvatantsurühma Kagu Kabujalakõsi.


Rahvatantsuõpetaja Heli Vija
Heli Vija on juhendanud Vingerpusside rahvatantsurühma aastast 2014.

Peale Soome kolimist tekkis igatsus Eesti rahvatantsu järele


Vija on aktiivselt tegutsenud ka Soome rahvatantsumaastikul. Soome kolides hakkas ta juhendama Lampin tanhupiiri -tantsurühmas. „Oskasin paari Soome tantsu. Nemad õpetasid mind ja mina õpetasin nendele palju eesti tantse“, räägib ta.


Peale selle tantsis ta 10 aastat kohalike Soome kogenud rahvatantsijate rühmas Tikki, mis oli seehulgas Eesti tantsuõpetajale suunanäitajaks Soome tantsumaailmas. Sel ajal tutvus ta Poris Eesti kogukonna liikmetega ning vahel tantsiti ka koos eestlastega.


„Igatsus eesti rahvamuusika ja tantsude järgi, kus on tunda pärimuse päitseid, kasvas ja kasvas. Minu eestikeelne tantsuterminoloogia oli läinud päris rooste”, seletab Vija.


Kogemust ja tahet tantsida aga piisas. Igatsusest Eesti rahvatantsu järele sündiski Tampere-Pori rahvatantsurühm Vingerpussid. Sel sügisel täitus Vingerpussidel 5 aastat esimesest kokkusaamisest ning 26.novembril peab Tampere Eesti Klubi tantsurühma sünnipäevapidu. ”Pidu on veel pidamata ja tort söömata”, vihjab Vija. Pidutsemiseks on tõesti põhjust, kuna tee Vingerpusside asutamiseni on toimunud mitme pöörde kaudu.


Tampere-Pori Vingerpusside naisrahvatantsurühm.
Tampere-Pori Vingerpussid sai 5-aastaseks.

Vingerpussid sündis eestlaseks olemise rõõmust


2012 oli Tamperes Soome-Eesti tantsupidu, kus sündis kõigepealt mõte luua Ülelahedate rahvatantsurühm. ”Seal Ratina staadioni nurgal seisime Meiki Jõgiste ja Aveli Asberiga süda igatsusest lõhkemas Kalevi staadioni järgi”, räägib Vija. Otsustati, et aastal 2014 osalevad nad tantsupeol. Ülelahedate rühma loomine sündis pärast pikka ja intensiivset tööd, ja kuna juhendajat ei olnud, pidi keegi käised üles käärima. Vija otsustas vastutuse endale võtta. Porist käidi 2,5 paariga kord kuus Helsingis pikkades tantsuproovides. Unistus sai täide. Ülelahedad saidki tantsupeole.


Tantsupeolt kaasa toodud eestlaseks olemise rõõmust sündiski Tampere-Pori rahvatantsurühm Vingerpussid aastal 2014. ”Täna on ka Tampere Vingerpussid segane seltskond, sest kokkusaamistel käib lapsi, noori ja täiskasvanuid”, räägib Vija. Tundides käib nii aktiivseid tantsijaid kui ka neid, kellel pole motivatsiooni või aega igal korral kohale jõuda. Kõige olulisem ongi tantsurõõm.


„On äärmiselt inspireeriv näha, kuidas inimesed innustuvad, kuidas mingi tants, lugu, kohtumine, õnnestumine toob sära silmadesse ja avab südameid. Sammustik on ju ainult skelett mis vajab ka liha luudele, ehk siis tõlgendust, kuidas tantsitakse. Ehk siis tunnet südamesse“, räägib Vija oma kogemusest Vingerpusside õpetajana.



Vingerpusside Eesti-Soome rahvatants.
Vingerpussid osalevad paljudel tantsuüritustel Soomes. Pildil ülesoomeline tantsupäev Tamperes.

Rahvatantsul on ka sügavamad kultuurilised varjudid

Mis Vijale kõige rohkem meeldib rahvatantsu juures? „Juure juures olemine ja juure uurimine“, vastab ta. „Pean silmas ka eri maade rahvatantse“.


Soome rahvatants ongi aidanud Vijal aru saada Soome mentaliteedist ning kultuurist. „Siin olen saanud kinnitust oma nägemusele, et sisemine põlemine ja sisemine rahu kiirguvad publikuni palju intensiivsemalt kui tahe näidata end ilusana ja sooritada sammustikku täiuslikult“, selgitab ta oma arusaama rahvatantsu mõttest.


Eestlastele rahvatants on aga oluline viis pidada sidet oma juurtega. „Rahvatants on mulle viis pidada sidet ja mõista minevikku, rännata esivanemate juurde, tunda sügavat austust oma juurte üle“, selgitab ta. Vija ise tunneb ennast pigem maailmakodanikuna, kuid eestluse tunnistamine enda sees on siiski oluline, sest see aitab enda käitumisest aru saada ja seda eriti Vingerpussides tantsivate laste ja noorte kaudu: „Iga meie kogumine on nagu meie väike Eesti“. Vija sõnul osaleb Vingerpusside tantsuproovides eestlastele lisaks ka teiste kultuuritaustadega tantsijaid. Eesti kultuurist saavad nii osa kõik, kellele Eesti rahvatants korda läheb. „Ju me oleme natuke ka kultuurisaadikud“, tõdeb ta rõõmsalt.


Vingerpussid jätkavad aktiivset tegutsemist nii Soomes kui ka Eesti tantsupidudel


Järgmine üldtantsupidu toimub aasta 2025 suvel. Kas ka Vingerpussid plaanivad osaleda? Tantsuõpetaja ei ole selles veel päris kindel: „Meil ei ole veel seisukohta, aga tutvume kriteeriumitega ja arutame asja”. 2024 Tartu tantsupeo repertuaare on Vingerpussid aga juba harjutanud ning plaanis on peol osaleda. Igatahes piisab Vingerpussidel hoogu ja tantsurõõmu, millega võib isegi üldtantsupeoni välja põrutada.


Kust aga tekkis tantsurühma originaalne nimi “Vingerpussid”?


”Nime mõtles välja Monika Selin. Kuna teguseme Soomes, siis meie nimi tõstab soomlase suunurgad muigele”, selgitab Vija (nimi on sarnane soomekeelsele sõnale fingerpussit, sõrmekotid). Veel naljakam on siis, kui seletada, mida nimi päriselt tähendab. „Teisalt annab meie rühma nimi loa vingerpussi mängida“, muigab tantsuõpetaja.


Kes?

Heli Vija, rahvatantsurühma Vingerpussid juhendaja.

Tegutsenud aktiivselt nii Eesti kui ka Soome rahvatantsumaastikul.


Tahad ka tantsima? Võta Vingerpussidega ühendust:


Heli Vija / Pori / +358 405819631

Ruth Villem / Tampere / +358 417004298


Vingerpusside sünnipäeva peetakse Tampere Eesti Klubis 26.novembril kell 12!
















bottom of page