Eesti tudengitele ja noortele Soomes!
- EOVS
- 2 days ago
- 3 min read
Artikli autor on Kalmar Kurs, rahvusvahelise koostöö nõunik Haridus- ja Noorteametist. Kaastöö EOVSile tugineb autori tervituskõnel Eesti suursaatkonnas Helsingis 18. veebruaril 2026 toimunud tudengite kokkusaamisel, kus tervitusi jagasid ja kõnelesid suursaadik Janne Jõesaar-Ruusalu, üleilmse eestluse erisaadik Marin Mõttus, motivatsioonikõne pidas Nordic Investment Bank president André Küüsvek, eestlastest tudengite võrgustikust rääkisid Tuuli-Emily Liivat ja Reijo Roos, tervituskõne Study in Estonia programmi poolt pidas nõunik Kalmar Kurs ning esinesid noored Eesti muusikud Sibeliusest Marie Selonen ja Joonas Neumann. Suur tänu korraldamise eest, Maris Vaher ja Eesti suursaatkond Helsingis!
Head Eesti tudengid, kõik noored Soomes!
"Mul on väga hea meel, et sain juba teist korda teid tervitada Haridus- ja Noorteameti ning Study in Estonia programmi poolt Eesti saatkonnas Helsingis toimunud kohtumisel 18. veebruaril. Ja eriliselt heameel oli tõdeda, et Eesti suursaatkonna poolt korraldatud sündmusele registreeris peaaegu poole rohkem osalejaid kui aasta tagasi.
Mõneti võib öelda, et teid, noored eestlased, on nüüd „avastatud“. „Õpetajate Lehes“ ilmus hiljuti artikkel „25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?“ (10. veebruar 2026): https://www.opleht.ee/2026/02/25-000-tudengiealist-noort-elab-valismaal-kuidas-nad-koju-meelitada/
Kui Soome kohta on see üldiselt teada, siis teadmine, et välisriikides elab väga palju noori, on alles avamisjärgus ka Eesti kõrgkoolide jaoks. See paneb küsima ja nõu pidama, kuidas teha paremini teavitustööd ja tutvustada õppimisvõimalusi Eestis.
Kõik kogemused ja teadmised meie kogukondadest ning noortest üle maailma on olulised ja abiks. Sattusin alles mõnda aega tagasi lugema juba eelmisel sügisel tehtud intervjuud õpetaja Tiina Maripuuga, kes õpetas aastaid eesti keelt Soomes. „Tiina Maripuu: keele alles hoidmise tahe sõltub perest“, Vikerraadio Reedene intervjuu (26. september 2025): https://www.err.ee/1609512345/tiina-maripuu-keele-alles-hoidmise-tahe-soltub-perest
See oli väga mõtlemapanev intervjuu erinevatest aspektidest - nii eesti keele õppest, Eestisse tagasipöördumisest, õppima minekust kui ka sideme hoidmisest Eestiga.
Teine hiljutine elamus ja soovitus - kutsuge külla autor Terje Toomistu - oli dokumentaalfilmi Piirideta põlvkond esilinastus Tartus. Meie, eestlased, elame lisaks Eestile üle maailma ning on väga mitmeid võimalusi hoida sidet Eestiga. Et kõik võimalused oleksid avatud.
Just seda põhimõtet rõhutas ka Vabariigi President Alar Karis ESTO 2025 noortekongressi avamisel Narvas 28. juulil: „Minemine ei pea kunagi olema ühesuunaline. Elage seal, kus te soovite. Kus elavad teie lähedased. Teostage end seal, kus teie anded saavad õitsele puhkeda,“ rääkis riigipea. „Aga teadke, et uks Eestisse on alati avatud. Tulge õppima, tulge ajateenistusse, käige külas või rajage siia päris oma kodu. Kõik need uksed on teile alati avatud.“
Kõik uksed on teile alati avatud!
Mul on kolm soovitust ja rõhuasetust.
Esiteks, seoses teie õpingute ja haridusteega - olgu see siis tasemeõppest rääkides, vahetustudengiks tulekule või lihtsalt mõnele koostööprojektile mõeldes - uurige infot ja kuulake maad ka Eestis. Võib-olla on teie erialal või akadeemiliste valikutega seoses Eestis hoopis kõrgem tase või teistsugused võimalused. Tõin saatkonnas rääkides näiteks Eesti Maaülikool taimekasvatuse ja taimebioloogia professori Ülo Niinemets, kes on taimebioloogia ja botaanika valdkonnas maailma tipus.
Teiseks, väga paljusid erialasid ja valdkondi saadki kõige paremini õppida just Eestis ja eesti keeles. Tõin näite ja viitasin uudisele, kuidas Montréalis sündinud eestlane Cedrik Moore tuli Eestisse õppima rahvuslikku ehituskunsti (Postimees, 29. mai 2025): https://www.postimees.ee/8054321/eesti-mees-montrealist-opib-meie-rahvuslikku-ehituskunsti
Eesti noored on välismaalt tulnud Eestisse õppima ka õpetajaks või meditsiinivaldkonda – kõik nii vajalikud erialad ja valdkonnad riigile ning ühiskonnale.
Kolmandaks, te olete oma soome keele oskuse ja kasutamisega ning Soome sõpradega uus põlvkond Eesti-Soome hariduse, teaduse ja kultuuri silla hoidjate ja arendajatena.
Teise maailmasõja eelsest ajast on palju kirjutatud, näiteks Sirje Oleski koostatud raamat „Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944“ (Eesti Kirjandusmuuseum, 2005) või eelmisel aastal Sten-Erik Tammemäe kaitstud doktoritöö „Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940“ (Tartu Ülikool, 2025).
Eesti iseseisvuse taastamise ajal ja 1990ndatel oli tavalisem, et kontaktid Soomega, soome keele oskamine ja Soome sõpradega side - eriti põhjaeestlastel - oli tugevam.
Nüüd olete teie see uus põlvkond ja erilises staatuses Eesti-Soome silla hoidjatena koos oma Soome sõpradega.
Jagage oma kogemusi, jälgige Eesti kõrgkoolide tegemisi ja võimalusi ning infot Global Estonian portaalist: https://globalestonian.com/
Hoidke kontakti Eestiga!"
Kalmar Kurs
