Monika Muru - 2025. aasta Soome kohalike omavalitsuste ja heaolupiirkondade valimiste kandidaat
- EOVS
- Apr 10
- 2 min read
Olen eestlane, 61. aastane töövõimetuspensionil olev Soome kodanik. Loomulikult olen ka Eesti kodanik.
Monika Muru, Hyvinkää
Tulin Soome 15 aastat tagasi tegema tööd ja oli mul kirglik suhe soomlasest mehega. Mu lapsed Eestis olid saanud just täisealiseks. Hoolimata haridusest ja tööoskustest tekkis olukord, kus mul polnud tööd Eestis. Kolisin Soome ja sadamas ootas mind inimene, et viia mind koos kohvritega tööpaigale koristajaks. Nii see algas.
Sel ajal oli palju eestlasi, kes töötasid nn mustalt. Nii minagi. Pool aastat oli väga ebakindel elu. Kui oli tööd, siis tuli seda teha 24 tundi järjest ja kui ei olnud tööd, siis passisin ja ootasin, sest tööandja, mutike, ei saanud hakkama ja me ei saanud palka. Lahkudes sealt, olin õppinud soome keelt. Aasta koristasin veduridepoos meeste vetsusid. Julge inimesena sain aasta pärast tööd suures kauplusteketis.
Soome keele omandasin, kuna julgesin rääkida inimestega ja muidugi ka soomekeelseid raamatuid lugedes. Armastuslugu soomlasest mehega lõppes, kuid jäi armastus Soomemaa vastu.
Tänapäeval olen rohkem soomlane kui eestlane. Käin tihti Eestis. Seal on mul 2 suurepärast tütart ja 4 imelist lapselast. Elu on muutunud väga radikaalselt.
Olen teinud tööd niikaua kui võimalik. Töö on olnud minule alati väga tähtis. Aga elu ei lähe alati nii nagu me planeerime. Siis tuleb mängida nende kaartidega, mis kätte on jäänud.
Mul on raske vaadata, kuidas inimesi alandatakse, kuidas vaeseid inimesi mõnitatakse. Kuidas tehakse kärpeid puudega inimestelt, töötutelt, lastega peredelt, kulttuurilt. Kõikjalt. Inimesed ei pääse arsti juurde jne.
Ma tean, et elu ei ole alati õiglane. See algab sellest, kuhu sa sünnid. Vaesus lisab alati vaesust. Keegi ei ole vabatahtlikult vaene. Meile on tekkinud suured klassivahed. Vaesed jäävad veel vaesemaks, rikkad saavad veel rikkamaks.
Astusin vasakparteisse, kuna see on protest ahnuse vastu. Ükskõik, millest me ka räägime, alati on küsimus rahast. Ja kuidas me, inimesed ei saa sellest aru, et me ei saa kasutada 10 ülikonda korraga, me ei saa sõita 10 autoga korraga. Me ei vaja kogu aeg uusi asju. Lõppude lõpuks, kui me ei ole just vaaraod, siis siit ilmast lahkudes me ei võta midagi kaasa. Ja seegi on väga küsitav, kui kaua me saame olla siin maakeral, mida me hävitame.
Olen sündinud nõukaaegses Eestis. Olin oktoobrilaps, pioneer ja kommunistlik noor. Nii olid kõik. Lihtsalt pidi olema. Haridus annab võimalusi elada paremat elu. Olen nende inimeste poolel, kes ise ei jaksa või ei oska seista enda eest. Mul on kogemust ja ma tean, millest ma räägin.
Riik, see ei ole ainult kaunid, rikkad, terved ja edukad. Riigis on ka töötud, puuetega inimesed, vaimse tervisega hädas olevad inimesed, üksikud vanurid, vaesed lastega pered. Õiglasemalt peab asju ajama.
Monika Muru:
Mis?
Soome kohalike omavalitsuste ja heaolupiirkondade valimised.
Millal?
Valimispäev: pühapäev, 13.04.2025
Loe eestikeelset infot:
