Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks!
- EOVS
- 2 days ago
- 5 min read
Updated: 12 hours ago
Pealkirjas kajastub üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029 keskne sõnum. Selle juhtmõtte alla kogunesid 10. aprillil ühisele koosolekule esinduslikku Rüütelkonna hoonesse Toompeal Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu esindajad. Lisaks lähemalt ja kaugemalt kohaletulnutele osales üritusel ametlikke esindajaid ka veebi teel.
Pärast välisministri Margus Tsahkna tervitust veebi vahendusel ja ÜEKNi esimehe Sirle Söödi avasõnu juhatas 10. aprilli koosoleku teema sisse välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor Marin Mõttus. Mõttus tõi esile muutuste aja maailmas, kus rahvusvaheline olukord on drastiliselt muutunud ja ühine inforuum on üha olulisem. Ka Eesti roll ja koht maailmas on muutunud. Eesti on tegelikult suurem, kui ta on. Diasporaa võimendab Eesti sõnumeid ja kujundab Eesti positiivset mainet.
Ministeeriumide esindajate sõnavõttudes anti ülevaade seni tehtust ja uue perioodi
ettevalmistustest. Marin Mõttus koos nõunike Liina Viiese ja Kadri Linnasega tutvustas
koosolijatele Üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029, mille vabariigi valitsus kinnitas
2.4.2026.
Välisministeeriumi avaliku arvamuse uuring välispoliitilistel teemadel hõlmas ka väliseestlusega seotud küsimusi. Samuti toodi esile 2025. aasta olulisemad sündmused ning koostöövormid diasporaaga. Järgneva nelja aasta tegevustes on ministeeriumi tegevustes läbivalt rõhk noortel. Väljakutseks on noorema põlvkonna toomine Eestisse ja kaasamine kogukonna tegevustesse asukohamaal. Oluline on eesti keele ja kultuuri hoidmine välismaal ning kommunikatsiooni ja võrgustike arendamine.
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Kätlin Kõverik tõi esile väliseestiga seotud tegevused eelmisel aastal ja meetmed arengukava eesmärkide täitmiseks. Eesti keele arengukava 2021– 2035 üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti vabariigis esmase keelena. Samuti väärtustatakse eesti keele säilimist väliseesti kogukondades. Eesti keele heaks tööd tegevatele on tunnustuseks ministeeriumi tänukirjad.
Kultuuriministeeriumi esindasid asekantsler Eda Silberg ja nõunik Anne-Ly Reimaa. Ülevaates toodi esile 2025. aasta tegevused arengukava tegevussuundade kaupa. Eesti identiteedi säilitamiseks välismaal toetati Global Estonian- portaaliga seotud tegevusi, välisrühmade osalemist üldlaulu- ja tantsupeol ”Iseoma” ning välismaal elavate eesti laste ja noorte keelelaagreid. Jätkus koostöö välissaatkondadega. Üleilmne eestlaskond kaasati 2025. aasta teema-aasta Eesti Raamat 500 sündmustesse.
Integratsiooni sihtasutus pakkus Kultuuriministeeriumi toel aga Eestisse tagasipöördumist
toetavaid teenuseid. Üleilmse eestluse valdkonnajuhi Kaire Cockeri sõnul sai eelmisel aastal
sihtasutuse kaudu tagasipöördumistoetust 58 inimest kogusummas üle 47000 euro.
Välisministeeriumi rahastusel toetas sihtasutus väliseesti kogukondi ja meediat.
Koosolijad said lühiülevaate ka Eesti Evangeelse Luterliku kiriku korraldatavast
diasporaategevusest, mida toetati siseministeeriumi riigieelarvelistest vahenditest. Kohapeal
võttis sõna EELK diasporaatöö koordinaator piiskop Ove Sander.
Seejärel said sõna väliskogukondade esindajad ja juttu tuli näiteks valmivast Eesti Keskusest
Torontos, leerikeskustest Rootsis ja Kanadas, suurpõgenemisest, rahvatantsujuhtide koolitamisest ja 2027. aastal 100-aastaseks saavast Austraalia Eesti Seltsist.
Annela Liivat tõi esile eri maade keskorganisatsioonidele püsitoetuse vajaduse ning allakirjutanu diasporaa nõukogu kui regulaarselt toimiva konsultatiivorgani loomise vajaduse poliitikutele. Arutelule andis tagasisidet Marin Mõttus.
Pärast lõunapausi oli arutlusteemaks diasporaa kui rahvuslik ressurss. Teema juhatas sisse
ÜEKNi juhatuse esimees Sirle Sööt lähtudes riigikaitse arengukavast ja üleilmse eestluse
tegevuskavast 2026–2029. Sööt tõi esile ÜEKNi kui strateegilise partneri rolli Eesti riigile.
Ettekandega ”Eesti kaitsetahe ja diasporaa” esines kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. Üle kahekümne aasta Eesti välisluures ja sõja algusaastatel Ukraina saadikuna töötanud kantsleri sõnul elame jõupoliitika ajastul. Kuusk tõi esile Eesti kaitsepoliitika alustalad, milleks on iseseisev kaitsevõime, koostoimimine liitlastega, sh Euroopa Liidu ja NATOga ning proaktiivne kaitse. Meie kaitsevõime põhineb reservarmeel, mille mobiliseerimiseks piisab luure eelhoiatusest. On olemas reservväelaste fond, kuhu oodatakse annetusi (näit. droonide ostmiseks). Oluline osa kaitsevõimest on süvalöögi võime. Ehitatakse kihilist drooni- ja õhukaitset. Kantsler rõhutas, et me investeerime Eesti vabadusse selleks, et Eestis sõda ära hoida ning et Eestil on üleilmseid eestlasi vaja.
Seejärel võttis laia riigikaitse teemal sõna Keaty Siivelt EV Riigikantseleist, kes ütles, et üldine kriisikindlus koondub riigikantseleisse, mille ülesandeks on tervikpildi loomine erinevate ministeeriumide tegevusalade tulemist. Rolliselgust on vaja ka diasporaa osas, sellega seni tegeldud ei ole. Laia riigikaitse valdkondadeks on ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse; majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused (näit. elanikkonna valmisolek 30 päeva iseseisvalt toime tulla); sisejulgeolek; sõjaline kaitse ja rahvusvaheline tegevus (aktiivne liitlassuhete kujundamine ja mõjukas osalus otsustes). Dokumendis ”Eesti julgeolekupoliitika alused” on 67 punkti konkreetseid ülesandeid. Oluline on ülesannete jäävus.
Ettekannetele järgnes arutelu gruppides. Rühmatööna tuli vastata küsimustele:
1.Mis on esimesed sammud, millega koju minnes peaksime tegelema, et ressursse kohendada, koguda ja arendada?
2.Millised toetavad tegevused on vajalikud (enne kriisi ja kriisi ajal), et diasporaa saaks olla
toeks eesti riigile kriisis?
Rühmatöödele järgnes kokkuvõttev arutelu ÜEKNist kui strateegilisest koostööpartnerist. Nende ülesannete elluviimiseks jäi kojuviimiseks palju mõtlemisainet.
Enne lõppsõnu kinkisid EOVSi esindajad koostööpäeva välisministeeriumi poolsetele
korraldajatele Marin Mõttusele, Kadri Linnasele ja Liina Viiesele tänutäheks EOVSi raamatud
”ESTO 2019. Esmakordselt Soomes”.
EOVSi raamatud kinkisime ka kõikide ÜEKN liikmesorganisatsioonide esindajatele 11. aprillil
hotelli Olümpia konverentsisaalis toimunud täiskogul. ÜEKNi täiskogusse kuuluvad selle liikmesriikide esindajad. Tänaseks on liikmesriike kaksteist, kuna 11. aprilli täiskogu võttis aastase vaatlejastaatuse järel liikmeks Norra - Eesti Ühingu. Ameerika Ühendriikidele, Kanadale, Rootsile, Austraaliale, Inglismaale, Saksamaale, Tshehhile, Lätile, Leedule, Ukrainale ja Soomele on siis nüüd lisandunud hääleõigusliku liikmena Norra. Venemaa liikmesus on peatatud.
Soomet esindab ÜEKNis Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes (EOVS). Kohapeal esindas EOVSi allakirjutanu ja virtuaalselt osales juhatuse esimees Annela Liivat, kes andis ka ülevaate meie 2025. aasta tegemistest. Täiskogul osalesid esmakordselt ka liikmesmaade
noordelegaadid. EOVSi esindas noordelegaadina juhatuse aseesimees Reijo Roos. EOVSi
kommunikatsioonijuht Tuuli-Emily Liivat esindas seekord Ülemaailmset Eesti Noortevõrgustikku.
Koosolekut juhatasid Lia Hess Kanadast ja Aho Rebane Rootsist. Täiskogu kiitis heaks 2025.
aasta majandus- ja tegevusaruanded ning kinnitas uue eelarve ja tegevuskava.
Toimus arutelu kodukorra mõningate punktide võimalike muudatuste üle, kuid otsuseid vastu ei võetud, vaid otsustati selleks kokku kutsuda erakorraline täiskogu. Läti, Leedu ja Tšehhi
esindajate kirjalik pöördumine seoses eri maade esindajate arvu nende arvates
ebademokraatliku jagunemisega täiskogult heaksiitu ei leidnud.
Liikmesmaadelt oodatakse oma organisatsiooni analüüsi kodukorra muudatuste ettepanekus
olevatest esindajate arvu valikukriteeriumidest lähtuvalt.
Erakorraline täiskogu kodukorra paranduste teemal toimub 25. oktoobril 2026 virtuaalselt. Igalt liikmesmaalt oodatakse analüüsi oma organisatsiooni kohta ja ettepanekuid, kuidas võiks hääled jaguneda. EOVSil on praegu täiskogus üks hääl, st üks esindaja, kuid me taotleme kolme esindaja kohta.
ÜEKNi järgmine korraline täiskogu otsustati korraldada 21.–22. mail 2027 Tallinnas.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu koostööpäevad Tallinnas lõpetas pidulik
koosviibimine hotell Olümpia restoranis.
EOVSi juhatuse liige ja esindaja ÜEKNis Ilona Kolberg
Reijo Roosi kommentaar, Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes noordelegaat:
Mul oli väga hea meel osaleda noordelegaadina ÜEKN-i täiskogul Tallinnas. Sisutiheda nädalalõpu jooksul sain hea arusaama sellest, kuidas ÜEKN organisatsioonina töötab ja mis selle roll üleilmse eestluse edendamisel on. Oli tore, et noorte osaluse tähtsust toodi selgelt välja. Ka seesama noordelegaatide kutsumine näitab, et ÜEKN teeb noorte kaasamiseks konkreetseid samme ja selle üle on noorena muidugi väga hea meel.
Endale jäid eredamalt meelde koosveedetud õhtud pärast ametlikke osi. Eks sellistel konverentsidel ongi parim osa see, et näed näost näkku neid inimesi, kellega koos oled harjunud Zoomi teel või sõnumite kaudu terve aasta koostööd tegema. Sellistel kokkusaamistel saab ähmane üleilmse eestluse termin endale konkreetsete inimeste näod.
Ma usun, et see täiskogu andis oma vestluste ja mõtetega mulle ainest mõelda, kuidas üleilmne eestlus tulevikus välja võiks näha. Tundub, et mõningaid asju näevad noored oma nurga alt, aga laiemas laastus ajame me kõik muidugi sama asja – Eesti asja.
