Üks väga pühendunud inimene eesti keele õppimisele-õpetamisele Soomes ja eesti keel emakeelena õpetaja on Larisa Aksinovitš Tuusulast! Larisa on osalenud nii Eesti Organisatsioonide Võrgusik Soomes aktiivse panustajana haridusmaastikul kui kõikidel Tamperes toimunud eestikeelsetel haridusseminaridel ja -konverentsil alates 2020. aastast. Ta on asutanud 2018a Soomes mittetulundusühingu - Oma emakeele õpetajate selts- /Oman äidinkielen opettajat ry www.ok-opet.fi; https://www.facebook.com/omanaidinkielenopettajat/.
EOVSil on suur rõõm jagada Larisa artikli kokkuvõtet ja soovida talle palju edu doktoriõpingutes Tallinna Ülikoolis!
Larisa Aksinovitši artiklit eesti keel emakeelena õppimisest Soomes kaheksa pere intervjuude põhjal saab lugeda siin: Family Language Policy in the Estonian Diaspora in Finland: Language Ideology and Home Language Education
Larisa kirjutas meile lühidalt artiklist:
Peredest
Uuringus osalenud kaheksas peres oli kokku 19 last. Kolm last olid eelkooliealised ja neid ei saanud käesolevas uuringus arvesse võtta. Kaks osalejate last olid juba noored täiskasvanud, kuid neil oli Soome haridussüsteemis õppimise kogemus. Kõigist nendest lastest oli vaid viiel eesti keele emakeelena tundides käimise kogemus, neli last on kirjutatud kakskeelsesse eesti-soome kooli ja neli õppisid inglise keeles rahvusvahelises koolis.
Eesti päritolu hooldajatel on tugev usk eesti kogukonda kuulumisse ning nende endi hinnangul on neil tugev eestlaslik identiteeditunne ning see kannab seda ka oma lastele kodus. Nad hindavad kõrgelt oma emakeelt ja peavad lastele oluliseks eesti keele õppimist. Paljudel juhtudel nähakse oma laste võimalikku haridus- või karjääriteed kasuliku võimalusena, mis avab palju uksi ja mille tagab eesti keele oskus.
Larisa esinemas hariduskonverentsil
Tamperes 2023 Foto: Tampere Eesti Klubi arhiiv
Kõigil vanematel oli stabiilne sissetulek, kõrgharidus ja kodune turvaline keskkond. Intervjuude põhjal oli selge, et lapsevanemad mõtlevad oma laste keeleoskustele ning püüavad pakkuda eestikeelset lugemisvara, mitte ei toetu ainult suulisele suhtlusele. Vähemalt teoorias peetakse oluliseks kirjutamis- ja lugemisoskust. Hooldajate keeleline sotsialiseerimine toimub eesti keelel põhineva eesti etnilise identiteedi kontekstis (st etnilised eestlased räägivad eesti keelt esimesena ja samastuvad selle keelega). Vanemad järgivad seda kontseptsiooni ja kasutavad kodus eesti keelt (põhimõte “kodus vähemuskeel”, välja arvatud üks segapere).
Kõik pered rõhutasid eesti keele olulisust enda ja oma laste identiteedile ja pidasid seda positiivseks oskuseks: mitmekeelsus, oskus kasutada erinevaid keeli ja vajadusel osata keelt vahetada. Mitmekeelsus on positiivne, kuid keeled tuleks eraldada. Kõigile peredele, välja arvatud üks kakskeelne pere, oli oluline säilitada eesti keel kodukeelena ja muud keeled (soome, inglise) väljaspool kodu.
Oluliseks hinnati laste akadeemiliste oskuste, nagu lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamist. Tihti nähti seda aga terve keeleoskuse süsteemina koos kõnelemisega. Endiselt mainiti ühe olulise keeleoskusena rääkimist ja suhtlemist sugulaste ja vanavanematega Eestis. Oluliseks hinnati ka lugemist ja kirjutamist, kuid tõdeti ka, et nende oskuste säilitamine nõudis peredelt lisapingutust ka siis, kui lapsed osalesid oma emakeele tundides.
Perede arvates peaksid eest keele tunnid olema pigem lastele lõbusad ja meelelahutuslikud ning sisaldama nii lastele kui ka teismelistele huvitavaid teemasid. Tundide jaoks sobiva sisuna mainiti ka eesti rahvamängude/tantsude tundmaõppimist arvutimängude ja digiseadmete abil.
Kaks tundi nädalas (eesti keele tunnid) on pigem ühe keele alalhoidmise lisategevus paljude muude võimalike tegevuste hulgas ja selle õpetamise taga olevat süsteem, mida tugevdati koduse läbivaatamise, lugemise või kodutööde kirjutamisega, ei peetud laste eesti keele akadeemiliste oskuste toetamise raamistikuks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et diasporaapered kaldusid omama tugevat emakeeleidentiteeti ning hindasid eesti keele omandamist ja oskust ülimalt oluliseks. Peaaegu kõik lapsevanemad arvasid, et lapsed võivad tulevikus vajada eesti keele oskust nii hariduses kui ka karjääris.
Perede kokkuvõtteid:
1) Õpetaja isiksus avaldab suurt mõju. Õpetaja võib olla omamoodi “vana kooli õpetaja”, mitte piisavalt paindlik ja lapsesõbralik. Tundide sisu ei ole piisavalt motiveeriv.
2) Logistilised ja ajastamise probleemid: tunnid toimuvad õhtuti ja/või kaugemas koolis.
3) Väga heterogeensed rühmad, kus lapsed erinevad vanuse, keeleoskuse ja motivatsiooni poolest.
4) Tasuta munitsipaalkeeletundides ei nähta alati võimalust eesti keele säilitamiseks laste seas.
Helsingis elavad pered valivad Helsingis asuva kakskeelse eesti-soome Latakartano kooli, kui geograafiline asukoht seda võimaldab.
Mõned toetuvad laste emakeele säilitamisel perekondlike ja koduste tegevuste rollile nagu lugemine, eestikeelsete saadete ja filmide vaatamine ning rääkimine. Ka tunnistati, et sugulaste ja vanavanemate toetava võrgustiku puudumine on takistuseks keeleoskuse täies mahus arendamisel.
Larissa haridusseminaril 2021 Foto: Tampere Eesti Klubi arhiiv
Käesoleva uuringu tulemused näitavad, et laste eesti keele akadeemiliste oskuste säilitamine ja eesti keel emakeelena tundides käimine kui üks keeleoskuse juhtimise võimalustest, on perede seas hinnatud. Uuringus osalenud pered kalduvad arvama, et need “teised vanemad”, kes oma lapsi sellistesse tundidesse ei saada, lähevad koduses suhtluses ilmselt üle soome keelele.
Eesti ja Soome geograafiliselt lähedast asendit mainiti sageli ühe olulise tegurina, mis mõjutab eesti keele kasutamist ja eesti diasporaa kogukonna keeleoskust Soomes. Kaldur jt. (2022) selgitasid Soome eestlaste suuliste oskuste ülehindamist osaliselt kahe riigi geograafiliselt lähedase asukoha ning hea ligipääsuga reisimisele, sugulastega kohtumisele ja keelega kokkupuutumisele. Artikli kirjutajate järelduste kohaselt puutuvad eesti diasporaaperede lapsed keelega kokku enamiku ajast Soomes elades ja sealse eesti kogukonna liikmetega suheldes. Nii omandavad nad oma keeleoskused, mida Eestisse sugulastega kohtuma sõites kasutada suhtlusvahendina ja põlvkondadevahelise lõhe ärahoidmiseks.
Larisa osalemas EOVSi innovatsioonipäevade töötoas Turus 2023 (paremalt teine). Foto: EOVSi arhiiv
Uuringu sotsiolingvistiline ja sotsiokultuuriline kontekst erineb paljude uuringute omast, kus vähemus on keeleliselt kaugel ja pärineb geograafiliselt kaugest asukohast.
Eestlased on üks suuremaid etnolingvistilisi vähemusi Soomes, keeled on omavahel tihedalt seotud ja riigid asuvad lähestikku. Sotsiaalpoliitiline kontekst on kahe sõbraliku riigi kontekst, millel on pikaajaline kultuurisidemete ajalugu ja millel puudub vastand. Kuigi igas ühiskonnas leidub inimesi, kellele ei meeldi välismaalased üldiselt või mõni etnolingvistiline grupp konkreetselt, ei pane Soome poliitiline kliima eestlasi ja eesti keele kõnelejaid ebasoosingusse.
Kõnealuste perede sotsiaalmajanduslik kontekst erineb enamiku Soome eestlastest sisserändajate omast. Kui 1990.–2000. aastatel toimus tööränne Eestist Soome (enamasti sinikraed), siis pigem oli tegemist eraldatud kogukonnaga (Sinitsyna 2024). Siiski liiguvad paljud inimesed kahe riigi vahel edasi-tagasi. Kõnealused pered on valgekraede ametitega ja Soome ühiskonda hästi integreerunud. Ilmselt osaliselt seetõttu tunnevad nad end turvaliselt, usuvad, et nende lapsed võiksid tulevikus otsustada oma elu Eestisse ehitada ja eesti keele oskus seda võimaldaks.
Käesoleva uuringu mõningaid piiranguid tuleb arvesse võtta, püüdes mõista vanemate keele ja keelejuhtimise uskumuste lahknevuse fenomeni (vt mõnda juhtumiuuringut, nagu Ghimenton 2015; Verschik ja Argus 2023). Kõik uuringus osalenud hooldajad olid väga motiveeritud hoidma ja hoidma oma laste emakeelt.
Artikli tulemused ei tee üldistusi kogu Soome eesti diasporaa kohta. Oleks väga soovitav teha selles valdkonnas täiendavaid uuringuid. On vaja saada teavet õppematerjalide, raamatute, õppekava, eesmärkide, didaktika ja metoodika kohta, tihendada suhtlust kodukooli tasandil ja omada paremat infot õppekorralduse kohta kohalike omavalitsuste poolt. Seega vajavad need valdkonnad täiendavat teadlaste tähelepanu.
Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes innovatsioonipäevadel Turus 2023 (Larisa on paremalt teine) Foto: EOVSi arhiiv