top of page
Library Bookshelves

EOVS - eestlased Soomes

  • Writer's pictureEOVS

Endine eesti keele õpetaja Irina Kollo: Emakeele õppe väärtustamine algab vanemate suhtumisest

Updated: Nov 26, 2023

Toimetaja: Melanie Puck

Intervjuu: Irina Kollo


Irina Kollo
Endine Turu eesti ja vene keele õpetaja Irina Kollo.


Soomes on oma emakeeleõpe tasuta ning eesti keele tunde pakutakse mitmetes Soome linnades põhikooliealistele lastele. Emakeele oskuse arendamist ja hoidmist välismaal elades peetakse oluliseks nii tulevikuvõimaluste, oma identiteedi moodustumise kui ka kakskeelsuse positiivse mõju tõttu.


Aasta 2022 seisuga Soomes elas üle 50 000 eesti keelt emakeelena rääkivat inimest, kellest 15% olid alaealised. Kahjuks pole paljud Eesti vanemad Soomes kasutanud tasuta emakeele tundide võimalust piisavalt palju ära kasutanud. Näiteks aastal 2015 ainult pooled eesti lastest Soomes käis eesti keele tundides.


Miks kõik vanemad ei pane oma lapsi eesti keele tundidesse? Mida võiks Soome eesti keele õppes olla paremini? Täna, 20. oktoobril, peale õpetajate päeva ning just enne “Eesti keel ja meel”-hariduskonverentsi, on aktuaalne aeg nende küsimuste peale mõelda.



Soome eesti keele õpetus
Soomes saab oma emakeelt õppida tasuta. Pilt: Pixabay.


Emakeel loob tulevikuvõimalusi ja meie identiteeti – kuid võib välismaal elades tähelepanuta jääda


Irina Kollo, värskelt pensionile jäänud eesti keele õpetaja, on õige inimene vastama meie küsimustele eesti keele õppe kohta Soomes. Kollo õpetas tervelt 30 aastat eesti keelt Turus, kus asub ka aktiivne Turu Eesti Keskus. Lisaks õpetas ta aastakümneid vene keelt gümnaasiumiõpilastele Soomes. Hetkel viibib Kollo Eestis, milletõttu viisime intervjuu läbi virtuaalselt ja kirja teel.


Miks on eesti keele kui oma emakeele õpe teie arvates oluline?


“Arvan, et enamikule meist on emakeel osa meie identiteedist, osake kuulumisest oma rahva hulka, mälestustest, enese tunnetamisest inimesena. Emakeele kaudu me teadvustame, kuidas inimkeel üldse toimib. Meie emakeeleks peetava keele säilitamise väärtus on eriti suur võõrkeelses keskkonnas”, vastab Kollo.


Eesti keel võib parimal juhul jääda terve pere põhikeeleks, kuid võib ka aja möödudes hääbuda.


„Oma emakeele omandame me tavaliselt varases lapseeas ilma teadliku õpetuseta. Tuttavast keskkonnast ära lõigatuna sobituvad me lapsed – üldjuhul – kiiresti uude: nad lähevad lasteaeda, kooli, leiavad sõpru ja hakkavad selle tulemusena vabalt rääkima selle riigi keelt, kus parajasti elavad.”


Välismaal elades on eesti keele oskusest kasu nii suhtluses sugulaste ja pereliikmetega kui ka professionaalses võtmes Eesti hariduselus ning tööturul. Kollo sõnul on oma emakeele heast oskusest kasu teiste keelte omandamisel, mis käib ka soome keele kohta. Uuringud näitavad, et oma juuri ja emakeelt tundvad inimesed integreeruvad uues riigis paremini, kui need, kelle emakeele oskus on läinud rooste.


“Leian, et on väga tähtis, et laps ei unustaks välismaal elades oma emakeelt. Keel ei säili iseenesest. Teda on vaja, nagu ilusa õiega lillekest, kasta ja väetada“, kirjutab Kollo.


Kollo arvates on oluline märgata, et kuigi laps hetkel ei motiveeru emakeele õppest, võib selle tähelepanuta jätmine jätta keele rooste ning mõjutada lapse tulevikuvõimalusi. Siis võib aga olla juba liiga hilja, sest oma emakeelt õpime me sujuvalt kasutama just noorena.


Laps loeb eestikeelset raamatut.
Oma emakeele õpe algab kodust. Pilt: Unsplash.

Eesti keele õpetaja ei ole superkangelane – oma emakeele õpe algab kodust


Mida olete õppinud oma töös eesti keele õpetajana Soomes? “Tänulikkust ja kannatlikkust eelkõige”, vastab Kollo.


Varem Turus töötanud eesti keele õpetaja mainib kõige meeldejäävaimaks hetkeks oma karjääri jooksul selle, kui õpilased valisid ta “Aasta õpetajaks” ning saatsid isegi soovituskirja Eestisse. “Nad kirjutasid sellise kirja, mis mind tublisti nutma ajas. Milline tunnustus!” kirjutab Kollo.

Veel on jäänud Kollole meelde õpilaste tublid saavutused kirjutamisvõistlustel ning 9. klassi eesti keele eksamitel ja õpilaste tänulikud sõnumid õpingute jätkamisest Eestis.


Kollo üle kolmekümne aasta pikkune karjäär pole muidugi olnud ainult roosiline. Eesti keele õpe on igas mõttes raskem väljaspool Eestit, kuigi muidugi mitte võimatu. Hetkel võimaldab Soome riik vaid kahte akadeemilist tundi eesti keele õppeks nädalas ja Kollo on püüdnud keeleõppe süsteemi aastate jooksul ka arendada.


Eelkõige algab oma emakeele õpe ikkagi kodust.


“Kui me hindame ja hoiame peredes seda, meile nii kallist, keelt, siis hakkavad seda hindama ja hoidma ka meie lapsed", kirjutab õpetaja Kollo.


“Kogemusest tean, et nii mõnelgi lapsevanemal ja lapselgi on lihtsam alla anda. Elavad nad nüüd ju Soomes, kus soome keel on prioriteet, aega eesti keele tundides käimiseks napib. Tõsi ta on. Nõuab ju emakeeletundides käimine perelt ja lapselt üsna palju pingutust."


Lapsevanemate roll ongi olla huvi algatajad eesti keele õppes ja õpetajad jälle aitavad keelt ülal pidada. Eesti keele õpetaja ei ole superkangelane. Või vähemalt ei peaks olema, nimelt Irina on lastele õpetanud ka eesti keele geograafia, bioloogia ning grammatika termineid, kasutades selleks tunde oma vabast ajast. On raske tunde ette valmistada põhjalikult piiratud ajas.


Õpetaja usub, et ajapuudus töö, kooli ja hobide tõttu on ainult vabandus mitte oma emakeelt õppida. Tema sõnul on asi eelkõige prioriteetides: “Meil, inimestel, on elus erinevad eesmärgid ja võimalused ja mis kõige tähtsam - väga erinevad nägemused ja ootused nii enda kui ka oma lapse tuleviku suhtes.”


Samas võib olla taustal ka lapse oma soov mitte eesti keelt õppida, kuna lapse arvates ta oskab keelt juba piisavalt hästi. On oluline, et vanemad toetavad oma lapsi ning teevad kindlaks, et eesti keel ei seguneks eesti-soome segakeeleks.



Oma emakeele õppes osalemine nõuab prioritiseerimist.
Oma emakeele õppes osalemine jääb tihti vahele ajapuuduse tõttu. Pilt: Unsplash.

Negatiivsed tunded ja mälestused seoses eesti keelega viivad emakeelest eemale


“Loomulikult võib eesti keele tundides mittekäimisel olla palju teisigi põhjuseid. Näiteks võib laps häbeneda oma tausta ja rahvust või soovida olla lähemal ühele vanematest, valides peamiseks suhtluskeeleks tema keele”, selgitab Kollo.


Lisaks võivad Kollo sõnul taustal olla peresisesed suhted, sest mida usalduslikumad ja turvalised suhted lastel on oma vanematega, seda tõenäolisem on, et laps ei unusta oma emakeelt. Emakeel võib nimelt olla seotud raskete mälestustega lapsepõlvest, mille tõttu on soov eesti keel pigem ära unustada.


“Kodumaal paljusid ebameeldivaid sündmusi üle elanud Soome kolinud eestlased on püüdnud oma keelt endas ise teadlikult maha suruda. Tuleb meelde ühe ema kurb tõdemus, kelle meelest oli Eesti teda reetnud ja et sellest hetkest alates, kui ta lastega Soome kolis, olla tema ainukeseks kodumaaks Soome ja tema pere keeleks - ainult soome keel”, kirjutab Kollo. Selliste psühholoogiliste probleemide lahendamine on loomulikult keerulisem, sest asi pole enam puhtalt motivatsioonis või ajapuuduses.


Igalühel on oma viisid emakeele hoidmiseks Soomes


Kuigi kõigi mälestused eesti keelega ei ole positiivsed, on suurele osale eestlastest Soomes emakeel ikkagi tasavägine soome keelega. Vaadatakse koos eestikeelseid filme, loetakse raamatuid ja lauldakse laule. Vanemad lapsed loevad Kollo sõnul ka ajakirju ja kuulavad kuuldemänge.


Eesti keeles suheldakse ka eakaaslastega, põhiliselt virtuaalselt. Siin teen ise noore generatsiooni esindajana märkuse, et eestikeelsete sisuloojate jälgimine on tänapäeva välismaal elavatele noortele oluline viis oma eesti keele oskust hoida. Viimastel aastatel aktiivselt Instagramis tegutsenud ka EOVSi liige Soome Eesti Noored, mille kaudu on võimalik tutvuda omavanuste noortega Soomes.


Irina Kollo arvates on nutiseadmed ka tüliks, sest nad viivad tähelepanu mujale päris keeleõppest. Siiski on tema arvates hea, et “oma kultuurikeskkonnast pole nad päris lahku löönud”. Ideaalne olukord on selline, kus laps õpiks võimalikult varases eas iseseisvalt oma keeleoskust ülal pidama ja arendama. Kollo sõnul siis laps saabki aru, et tema ise peab hoidma oma emakeelt.


“Selleks, et laps võiks iseseisvalt tegutseda, oleks vaja kodudes luua võimalikult meeldiv õpikeskkond.”, selgitab ta. Eestis võib käia tihedamini näiteks koolivaheaegadel, et sugulaste ja sõpradega kohtuda. Kui Eestisse reisimine ei õnnestu, võib Kollo sõnul Eesti sugulastele ja tuttavatele video teel helistada.


”Elava suhtluse kaudu ärkab keel teatavasti iseenesest ellu”, tõdeb ta. ”Igaüks peaks leidma ise oma tee ja võimalused oma ilusa ja armsa keele säilitamiseks ja õppimiseks”.


Laps motiveerub toetavas ja aktiivselt kaasavas õppekeskkonnas.
Laps motiveerub toetavas ja aktiivselt kaasavas õpikeskkonnas. Pilt: Unsplash.


Laps motiveerub toetavas ja aktiivses õpikeskkonnas


Perekonna suhtumine ja laste keelepraktika võimalused on selgelt olulised tegurid, mis mõjutavad seda, kas laps satub eesti keele tundi. Kuidas tekitada tõelist huvi eesti keele õppe vastu?


”Emakeeleõpetuses tuleks senisest teadlikumalt ja motiveeritumalt rõhutada hea emakeeleoskuse eeliseid võõrkeelte omandamisel. Emakeele tunnid teeb lapsele meeldivaks tunne, et ta on seal väärtustatud ja toetatud”, kirjutab Kollo. Keeleõpet toetavad head õppematerjalid, laste aktiivne kaasamine ning tunnis õppivatele lastele sobivate õppemeetoditega arvestades, et keeleõppeks on aega ainult kaks tundi nädalas.


”Lapsel on vaja teada, milleks ta oma emakeelt õpib ja et tal oleks teada siht, mille poole igas tunnis püüelda", selgitab õpetaja.


Ka toob Kollo välja raamatute lugemise olulisuse, sest see aitab lapse silmaringi arendada. Koostöös vanemate ja eesti keele õpetajatega on võimalik äratada lapses huvi Eesti kirjanduse ja ajaloo vastu ning pidada kinni seatud keeleõppe eesmärkidest.


”Tooksin siinkohal näite oma Itaalias elavast lapselapsest. Ta on 12-aastane ja räägib sujuvalt nii oma ema keelt - eesti keelt kui ka isa keelt - itaalia keelt”, kirjutab Kollo. Selleks polnud vaja mingit imenippi: ”On piisanud lapsega rääkimisest eesti keeles. Jonni pole jäetud!”


Tütreperel olevat isegi väike nurgake eestikeelsetele raamatutele itaaliakeelsete raamatute vahel ja laps loeb iga õhtu eestikeelseid muinasjutte. Keeleõpet selgelt austatakse selles peres: ”Tütrel endal on viis keelt suus, lapselapsel hetkel kolm. Neljandat keelt, prantsuse keelt, õpib ta praegu koolis”. Nii jõuamegi tagasi selleni, et emakeele hea oskus soodustab teiste võõrkeelte õppimist.


”Ja mis te arvate, kelleks mu lapselaps saada tahab? Keeleõpetajaks muidugi. Nii, nagu seda on ta ema ja tädi ja vanatädi Itaalias ja oli ta vanaema Soomes”, rõõmustab Kollo.


”Oma mängukoolis õpetas ta eesti keelt oma nukkudele juba 5-aastaselt. Kodutöid ta neile igatahes ei andnud. Küll laps teab, kuidas peab. Ja sedagi teab ta täpselt, et liiga suur kodutööde maht võtab koolilapselt õppimislusti ära.”


Kas peaks eesti keele tundides siis vähem kodutöösid andma selleks, et lapsed tundi tuleksid? Pigem leidub vastus kodust ja suhtumisest oma emakeele õppesse. Kui vanemad on motiveeritud ja last toetavad, kasvab lapsest oma emakeelt iseseisvalt arendav inimene. Eesti keele tunnid ainult toetavad seda positiivset arengut.




Comentários


bottom of page