Jaaniaeg Soomes ja Eestis

Ja ongi käes suvine päevapesa, aasta valgeim aeg. Meil on kõige pikemad päevad ja imelised ööd ning 21. juunil on suvine pööripäev!

Esivanemad rääkisid, et jaaniöö on rõõmupüha ning kõik peavad saama valgustatud: loodus, inimesed, loomad. Nii saame hea tervise ja jõu järgmiseks pooleks aastaks.

Soome

Jaaniaeg on Soomes ja Eestis paljuski samasuguste traditsioonidega: tähistatakse suvist pööripäeva ja kogunetakse maale, suvilasse, ollakse koos, käiakse saunas.

Soomes tähistatakse jaanilaupäeva REEDEL, sel aastal 19.6. (juhannusaatto). Jaanipäev on LAUPÄEVAL, sel aastal 20.6. 2026.

Soomes on jaanipüha eelkõige suvila-, sauna- ja looduspüha, mille keskmes on pere ja sõpradega koosolemine.

Eestlastele jääb mõnikord mulje, et soomlaste jaanipüha tähendab ainult sauna, mökki ja grillvorsti.

Tegelikult on sarnasusi eestlaste jaaniga palju rohkem.

Lõkke tegemine

Nii Soomes kui Eestis süüdatakse jaanituli. Soomes nimetatakse seda juhannuskokko. Soomes on lõkke tegemisel omad nõuded.

Saun ja ujumine

Mõlemas kultuuris kuuluvad saun, järv või meri jaanipühade juurde. Pere ja sõprade kokkutulekud. Jaanipüha on mõlemas riigis koosolemise aeg.

Suvila- ja maakultuur

Linnad tühjenevad ning inimesed lähevad maale või suvilasse.

Suve tähistamine

Mõlemad rahvad peavad jaaniaega suve kõrghetkeks.

Soome eripäraks on jaanisammas ehk midsommarstang, mis tuleneb Rootsi mõjust ning nii püstitatakse mõnes Soome piirkonnas lillede ja kaseokstega kaunistatud jaanisammas.

Mida soomlased söövad? Tüüpilised jaanitoidud on:

• grillvorstid

• lõhe (eriti grillitud või suitsutatud)

• värsked kartulid ja till

• heeringas

• värsked salatid

• maasikad

• rabarberikook

Paljud peavad just värsket lõhe ja värskeid kartuleid jaanilaua kõige tähtsamaks osaks.

Soomlased laulavad jaaniajal, aga teisiti kui eestlased. Eestis on loomulik ühislaulmine, koorilaul ja rahvalaulud. Soomes lauldakse sõprade ringis, mängitakse kitarri või akordioni, sageli kuulatakse muusikat, mitte ei laulda terve õhtu koos nagu Eestis. Soomes ei ole jaanipühal sellist massilist ühislaulu traditsiooni nagu eestlastel.

Suvemängudest on levinud: mölkky (Soome puidust viskemäng), petank, noolemäng, võrkpall, jalgpall.

Ka paadiga sõitmine, kalapüük ja saartel käimine on jaanitraditsioonide oluline osa.

Eesti

Eesti rahvakalender märkab ja tähistab looduse muutumist aastaringis.

Eestlased tähistavad suurima pidulikkusega õhtut ja ööd enne päikese pesast välja tulemist, ehk siis talvel 24.12. ja suvel 23.06. Jaanipäeval, 24.06 pöörab päike pesast välja ning algab lühenevate päevade aeg.

Pühade tunnet tuleb luua meil endil ja ühiselt loodud pühad on parimad, kui kaasatakse ettevalmistusse pereliikmeid, sõpru, kogukondi, kodukoha pillimehi, eestlauljaid ja tuletatakse meelde vanu põliseid tavasid.

Pühad algavad kodust. Valmistatakse pühadetoidud, mille hulgas on juust, sõir, kodujuust, kama, jogurt, jäätis ja muud piimaroad. Pühadetoidud on samuti munad, kodused saiad, leivad ja pirukad, rannarahval ka kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali.

23.06. on leedolaupäev. Koristatakse toad, pestakse põrandad ja pühitakse puhtaks hoovid. Tuppa tuuakse kased ja lilled, samuti ehitakse nendega oma sõidukid.

Saunavihta põimitakse 9 liiki taimi ja käiakse saunas.

Pannakse selga pidurõivad, kui võimalik siis rahvarõivad. Tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe. Võetakse kaasa pidulikes nõudes söögid-joogid, toitude alla valge lina ning istumise alla tekk. Iga inimene peab minema tule äärde ja viima omalt poolt midagi tulle - kasvõi raokese. Tule äärde viiakse ka haiged ja väetid.

Esivanemad on pidanud tuld kui sellist pühaks, kuid eriti püha on päevapesa tuli. Tulle pannakse üksnes puid, oksi, kände jm taimset ollust. Tule süütamine on sündmus. Vanasti on piduõhtu hakatuseks läidetud ridva otsas väike tõrvapütt, ehk kutsesõnn, mis annab märku kogunemiseks.

Soovitusi: Minge tulele võimalikult pikk maa jalgsi - ka teekond püha tule äärde toob tervist. Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks lõkke süüdata vanem ja väärikam inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng.

Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine! Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige. Nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu. Otsige õnnetoovat sõnajalaõit ja salapäraselt helendavaid hõõg- ehk jaaniusse.

Soojendage end hoolega tule ääres, sest see tervendab ja tugevdab. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest.

24.06. on lahkunud omaste ehk kalmude külastamise päev.

Vanad jaanimaagia kombed on üllatavalt sarnased Soomes ja Eestis.

Usutakse, et jaaniööl saab ennustada tulevast abikaasat; tuleb korjata seitse või üheksa erinevat lilleõit ja panna padja alla; lõkketuled peletavad halbu vaime; jaaniööl on eriline vägi.

Suurim erinevus on see, et Eestis on jaanipüha rohkem rahvuslik pidu, mis on seotud Eesti võidupühaga, sest 23. juuni tähistab Eesti vägede võitu Landesveeri üle Võnnu lahingus 1919. aastal ning sümboliseerib Eesti vabaduse, julguse ja iseseisvuse kaitsmist ning kus jaanitulel on eriti oluline sümboolne roll ja Soomes on jaanipüha rohkem pere-, sõpruskonna- ja looduspidu. Kuid ka soomlaste jaoks on juhannus üks aasta tähtsamaid pühi - umbes sama tähtis nagu jõulud.

Mõlemas riigis tähistatakse aasta valgeimat aega, looduse täit väge ja suve haripunkti. Nii Eesti jaanituli kui Soome juhannuskokko sümboliseerivad valgust, soojust ja kogukonna koosolemist.

Mõnusat jaaniaega teile kõigile!

Refereeritud: https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/juuni

Neile, kes soovivad rohkem teada Eesti rahvapärimuse, looduslike pühapaikade ja tähtpäevade tähendusest, soovitame tutvuda Ahto Kaasiku kirjutiste ja loengutega ning Soome pärimuskultuuri ühenduse Taivaannaula materjalidega.

Lisainfo:

Ahto Kaasiku intervjuu: Taivaannaula – Ahto Kaasiku intervjuu

Taivaannaula (Soome pärimuskultuuri ja loodususu ühendus): Taivaannaula