Tamperes toimus Eesti laulu- ja tantsupidu
- EOVS
- 1 hour ago
- 5 min read
22. augustil 2026 toimus Tamperes esimene Eesti laulu- ja tantsupidu - päev, mil Eesti laulupeotuli, koorilaul, rahvatants ja pärimusmuusika jõudsid Soome.
Kulttuuritalo Laikku vabaõhulavale kogunes Eestist ja Soomest ligikaudu 150 esinejat ning arvukas publik. Pidu tähistas ühtaegu Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva ja Tampere Eesti Klubi 30. tegevusaastat.
Rahvapeost laulu- ja tantsupeoks
Tampere Rahvapidude traditsioon ulatub 2018. aastasse. Aastate jooksul on rahvapeod toonud kokku Soomes elavaid eestlasi, Eesti koori- ja tantsurühmi ning Eestist saabunud esinejaid.
Tänavuse peo ettevalmistus algas juba eelmise aasta lõpus. Juhtrühm kogunes regulaarselt, moodustati laulu- ja tantsutoimkond ning ühisesse kavasse kaasati ka pärimusmuusikud. Loovjuhid Anneli Julén ja Heli Vija töötasid koos mentorite Ants Johansoni, Kalev Järvela ja Silver Lumiga. Hiljem liitus loovtiimiga ka Piret Aus. Päevajuhid olid Tuuli-Emily Liivat ja Arvi Johannes Rahtola ning projektijuht Annela Liivat. See oli algusest peale suur ühine ettevõtmine.
Tartust tuli laulupeotuli
Üheks sümboolsemaks hetkeks oli ehtsa Eesti laulupeotule toomine Tartust Tamperesse.
Tuli süüdati „Koidu“ ühise laulmise saatel. See andis peole erilise tähenduse Tamperesse ei toodud ainult Eesti kultuuri, vaid osa Eesti laulupeotraditsiooni sümboolikast ja rituaalist.
Kell 14 alanud rongkäik viis esinejad Laikku lava ette. Andrus Uppini trummi saatel liikusid rühmad publiku eest läbi ning asusid lavale. Pidu oli alanud.
Tervituskõnedega esinesid Tampere abilinnapea Anne-Mari Jussila ja Eesti saatkonna Helsingi esinduse asejuht Jaanus Elvre. Loeti ette Tampere linna rahvusvaheliste suhete juhi Satu Vuorineni tervitus. Eestikeelse Hariduse Seltsi nimel tervitas Karin Mickelsson.
Eestist ja Soomest ühele lavale
Eestit esindasid Pärnu naiskoor Leelo, Tallinna segarahvatantsurühm Koidupuna ning pärimusmuusik Piret Aus koos Karmoškakamraadidega.
Pärnu naiskoor Leelo, mis tegutseb alates 1962. aastast, tõi Tamperesse Eesti pika koorilaulutraditsiooni.
Koidupuna juhendaja Kalev Järvela oli 2012. aastal Tamperes toimunud III Soome-Eesti tantsupeo „Vennassümfoonia“ Eesti-poolne kunstiline juht. Segarahvatantsurühm Koidupuna esindas Eesti rahvatantsutrditsiooni Tamperes 2026!
Piret Aus ja Karmoškakamraadid tõid lavale pärimusmuusika ja karmoškade kõla. Eesti 2024. aasta rahvamuusik Piret Aus on pärimusmuusikaga tegelenud üle 30 aasta.
Eestist saabunud esinejatega ühinesid Soomes tegutsevad eesti kollektiivid: Helsingi Eesti Naiskoor, Ülelahedad ja Lahepere Helsingist, Hämeenlinna Meeskoori kvartett, Neevo tantsurühma esindajad, Nopsajalad Turust, Pori-Tampere Vingerpussid ning Tampere Eesti Koor Tammest.
Kui vana laul saab uue kodu
Peokavas kohtusid koorilaul, rahvatants ja pärimus. Ühendkoorid laulsid „Koitu“ ja „Laul Põhjamaast“. Naiskooridelt kõlasid „Õnn ja rõõm“, „Elukoor“ ning teised eesti koorilaulu tuntud teosed. Pärnu naiskoor Leelo esitas „Sina oled kullatera“ ja „Laula elu ilusaks“.
Erilise koha kavas sai regilaul. Leelo kolm noort lauljat - Eliise, Liis ja Helen Karita - olid „Las mina hakkan laulemaie“ eeslauljad.
See oli üks päeva väikestest, kuid tähenduslikest hetkedest: vana laulutraditsiooni kandsid edasi noored.
Rahvatantsukavas põimusid Eesti, Soome ja Ukraina pärimuslikud tantsud. Ühispõimikus tantsisid koos ka lapsed ja noored. Kõlasid ja tantsiti muu hulgas „Kupparimuori“, „Vingerpolka“, „Räditants“, „Karutants“, „Kohanuška“, „Kikapuu“ ja „Kaera-Jaan“. Kõik tantsijad ühinesid lõpuks „Oige ja vasemba“ tantsuks ning sellele järgnes „Sabatants“ koos rahvaga.
Ja lõpuks kutsuti koos laulma publik. Kõlasid „Kui Kungla rahvas“, „Seal, kus Läänemere lained“, „Saaremaa valss“ ja „Jää vabaks, Eesti meri“.
Enne viimast lõpulaulu lugesid peojuhid ette Ants Johansoni mõtted Eesti ja Soome ajaloolisest ja kultuurilisest lähedusest ning mõlema maa eripärast.
Kuigi nende kahe riigi ajaloos on olnud isegi mõtteid võimalikust ühendusest, on tänaseks kujunenud neist head sõbrad, keelesugulased ja kultuuripartnerid. Vabadus võimaldab eestlastel ja soomlastel teineteise juures elada, töötada, lapsi kasvatada, poes ja külas käia ning oma kultuuri jagada.
Eesti keel ja kultuur elavad ka väljaspool Eestit - seal, kus elavad eestlased. Soomes on Eesti kogukond suurem kui kusagil mujal väljaspool Eestit ning just tänu siinsetele inimestele sai 22. augustist 2026 osa meie ühisest loost.
Nagu traditsiooniks jõuti lõpuks lauluni „Ta lendab mesipuu poole“. Selleks hetkeks ei olnud enam oluline, kes oli laval ja kes publikus. Kõik laulsid koos.
Eesti pidu ulatus lavast kaugemale
Kultuurikeskuse Laikku ümbrusest sai terveks päevaks Eesti kultuuriala.
Erilise lavakujunduse lõi Tartu kunstnik Helle Lõhmus, kes kujundas Eesti mustritest inspireeritud lavakaunistuse. 6,2 meetri pikkune ja ühe meetri kõrgune sini-valgetes toonides kujundus andis Laikku lavale piduliku ja eestipärase ilme.
Laura Rüübergi Eesti rahvuslikus stiilis fotosein kaunistas peopaika ning pakkus külalistele võimaluse jäädvustada päeva meeleolukaid hetki.
Lastele pakkusid tegevusi Eestikeelse Hariduse Selts ja Peremaja Helsingist, kohal oli Turu Eesti Keskus ning laadaalal tutvustati eesti käsitööd, disaini ja tooteid. EHE EHE tõi Tamperesse Eesti ehtekunsti, Tiia Tikand OÜ Eesti tikandikunsti ning Andrus Uppin oma käsitsi valmistatud raamtrummid.
Toidupoole eest hoolitses Ämmässuon Grilli. Nii sai kontserdist tõeline rahvapidu - oli muusikat, tantsu, käsitööd, toitu ja palju imelisi kohtumisi.
Esimesed ühised proovid toimusid juba 21. augustil ning järgmisel hommikul jätkusid koori-, tantsu-, lava- ja heliproovid. Esinejate majutamiseks kasutati Pyynikin lukio ja TREDU Helmi ruume. Pärast suurüritust jätkus koosolemine Plevna pubis.
Järgmisel päeval külastasid näiteks Pärnu naiskoori Leelo liikmed Näsinneula vaatetorni ning peatusid tagasiteel Jean Sibeliuse monumendi juures Helsingis. Ka see on oluline - mitte ainult esinemine, vaid inimesed, kohtumised ja koos oldud aeg.
Eesti kultuur ei ela Soomes mälestusena
Tampere laulu- ja tantsupeo kõige olulisem sõnum oli ehk lihtne: Eesti kultuur ei ela väljaspool Eestit ainult mälestusena Eestist. Seda luuakse siin ja praegu.
Seda hoiavad elus Eestis sündinud inimesed, kes elavad Soomes, aga ka Soomes sündinud lapsed ja noored. Seda hoiavad elus lauljad, tantsijad, juhendajad, õpetajad, korraldajad ja vabatahtlikud. Ning inimesed, kelle jaoks Eesti kultuur on saanud lähedaseks pere, sõprade või ühiste tegemiste kaudu. 22.augustil oli laval korraga mitu põlvkonda ja mitu põlvkonda ühendavat kultuurikeelt.
Peo üks loovjuhtidest Heli Vija sõnastas pärast pidu selle tunde lihtsalt ja kaunilt: „Kui suu ei laula, siis süda igal juhul.“
Lõpetuseks: Üks päev, mis jääb
Peo lõpus saadeti tuli tagasi Tartusse.
Tuli läks tagasi, aga selle tähendus jäi Tamperesse.
Jäi teadmine, et Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon võib elada ka väljaspool Eesti piire.
Jäi ühine laul, tants ja mälestus. Ning jäi kogemus, et kui inimesed tahavad oma kultuuri hoida, ei pea nad selleks olema kõik ühes riigis. Nad peavad olema koos.
Eesti Laulu- ja Tantsupidu Tamperes 2026, mis tähistas ühtlasi Tampere Eesti Klubi 30. tegevusaastat, sai võimalikuks tänu väga paljude inimeste ja organisatsioonide koostööle.
Kohaliku peakorraldaja Tampere Eesti Klubi kõrval panustasid Tampere-Tartto Seura, Pirkanmaan Tuglas-seura, Tampere Eesti Koor, Soome Eesti Noored, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eestikeelse Hariduse Selts, Peremaja, Turu Eesti Keskus, Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes ja paljud teised.
Toetajate seas olid Eesti Välisministeerium, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis, Eesti Kultuurkapital, Integratsiooni Sihtasutus, Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja Tampere linn.
Suur tänu kuulub ka vabatahtlikele - neile, kelle töö jäi lavalt sageli nähtamatuks, kuid kelle panuseta poleks seda päeva sündinud.
Väga suur tänu kõigile - publikule, esinejatele, korraldajatele, annetajatele ja toetajatele!
Ants Johansoni teksti lõpusõnad peole olid: „Eesti laulu- ja tantsupidu Tamperes 2026 sai läbi. Kindlasti kohtume järgmisel laulu- ja tantsupeol kahe aasta pärast Tallinnas ja ükspäev taas mõnes Soome paigas! Elagu Eesti! Elagu Soome!“
Artikli kirjutas
Annela Liivat Tampere Eesti Klubi ja Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes juhatuste esimees
