Kas teadsid, et Eesti saatkonna konsulaartalitus korraldab regulaarselt konsulaarmissioone väljapoole Helsingit? Kui ei, siis tutvu konsulaarmissioonide ajakavaga saatkonna kodulehel. Seal kuvame nii olnud kui plaanitavaid konsulaarmissioone. Toimunud konsulaarmissioonid on kuvatud seepärast, et see annaks aimdust, millal me võiksime taaskord samasse linna sõita.
Konsulaarmissioon Tamperes 2022
Üheks põnevaks teemaks on heade kaasmaalastega kohtumistel kodakondsus. Tihtilugu tuleb üllatusena, eriti peredes, kus ühel vanemal on Soome kodakondsus, et Soomes sündinud lapsel on ka Eesti kodakondsus. Kuidas see siis võimalik on? Nimelt ei saada Eesti ja Soome kodakondsust selle järgi, millises riigis laps sünnib, vaid ikka selle järgi, mis riigi kodanikud lapsevanemad on. Ehk, kui üks lapsevanematest on Eesti kodanik, siis on ka lapsel Eesti kodakondsus. Et Eesti kodakondsusse kuulumist tõendada, peab lapsevanem käima Soome rahvastikuregistris, DVV ja tooma sealt lapse kohta inglisekeelse väljavõtte, kus oleks kirjas, kes on lapse vanemad ja hooldajad. Eriti oluline on hooldajate osa! Kui sul tekkis lisaküsimusi, siis saada konsulaartalitusele kiri consular.helsinki@mfa.ee.
Konsulaartalituse sekretär Maris Vaher ja konsulaartalituse direktor Peeter Püvi
Nagu teada, siis ega eestlane ei virise ja saab enamasti ise oma asjadega hakkama. Seepärast oleme pidanud nii mõnegi konsulaarmissiooni ka ära jätma, sest huvilisi ei ole. On see siis selle pärast, et info ei liigu või ikka eestlaslik jonn – saan ise hakkama! Ise hakkama saamine on eestlastele väga iseloomulik, ei ole me koormaks Soome sotsiaalsüsteemile, pusime ikka ise edasi. Selle üle on mul hiiglama hea meel.
Teisalt aga on see ise pusimine, eriti just omaette pusimine ka suureks takistuseks, et oma häält, eestlaste häält Soomes kuuldavamaks teha. Arvestades Soomes elavate eestlaste hulka, mis on üle 75 000 inimese, on eestlaste mittetulundusühingutena registreeritud rühmade/huvigruppide arv väga tagasihoidlik. See maksab Soomes elavatele eestlastele sellega kätte, et me pole Soome riigi jaoks piisavalt kuuldavad ja kui me pole piisavalt kuuldavad, siis pole ka jõudu kand maha lüüa ja tingida samaväärseid hüvesid nagu võimaldatakse teistele vähemusrahvuste gruppidele. Koostöös peitub jõud!
Ja kui sinus tärkas nüüd säde, et teeks midagi suurt ja ägedat, siis võta ühendust Annelaga (Liivat) https://www.eovs.fi/juhatus, kes aitab sind kindlasti edasi.
Annela Liivat, EOVS ry juhatuse esimees
Ja veelgi parem, kaasa oma idee/plaani realiseerimisse sinu piirkonnas paiknev Eesti aukonsul. Kui sa ei tea, kas mõni neist just sinu lähedal elab, siis ülevaate neist leiad meie saatkonna kodulehel. Vahest on just tema see õige liim või ühenduslüli, mis seob piirkonna eestlased ühtsesse kimpu.
Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes koostööpäeval 2023 Aalto Ülikoolis
Suurema uudisena tooksin välja Eesti ja Soome vahelise andmevahetuslepingu jõustumise 01.05.2024. Leping jõustub samm-sammult. Kodanikul ei saa enam olla elukohta korraga nii Eestis kui ka Soomes. Kokkuleppega määratakse kolija elukoht kolimise ajal mõlemas riigis korraga, sel juhul ei saa kolija jääda ilma püsiva elukohata ning tal ei saa olla elukohta mõlemas riigis samal ajal. Edaspidi liigub info teises riigis surnud riigi kodanike kohta automaatselt ühest riigist teise.
Tegusat kevadet!
Peeter Püvi
Eesti saatkond Helsingis
konsulaartalituse direktor