Soome presidendivalimised on täies hoos ja valimiste teine eelvalimisvoor kestab 6.veebruarini 2024. Teine valimisvoor korraldatakse, sest ükski presidendikandidaatidest ei saanud üle 50 protsendi häältest.
Presidendivalimistest saavad osa võtta kõik üle 18-aastased Soome kodakondsusega inimesed, kelle hulgas on ka Soome kodakondsusega eestlasi. Poliitiliselt saab aga aktiivne olla juba enne kodakondsuse saamist näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel. Kui aktiivsed on eestlased tegelikult Soome poliitikas?
Märt Vesinurm alustas oma teekonda poliitikas Vantaa noorte volikogus
Märt Vesinurm on noorpoliitik ja maikuus 2024 Helsingis toimuva Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu julgeolekukonverentsi üks moderaatoritest. Möödunud sügisel oli Vesinurm Ameerika Ühendriikides doktoritööd tegemas, kuid nüüd on tagasi Soomes ning tegutseb aktiivselt ka EOVSi juhatuse aseesimehe rollis.
Vesinurm sattus poliitikasse juba 8 aastat tagasi. Keskkoolis osales ta kooli õpilasnõukogus, kus ta tutvus endise Vantaa noorte volikogu liikmega. „Ma mõtlesin siis, et miks ka mitte kandideerida”, räägib Vesinurm. Ta valitigi Vantaa noorte volikokku, mis oli alguseks Vesinurme teekonnale noorpoliitikuna.
Vesinurm tutvus Rahvusliku Koonderakonna (Kansallinen Kokoomus) tegevusega sõbra kaudu noorte volikogus. „Ja sellele teele ma lõpuks jäin”, tõdeb Vesinurm, kes töötas hiljem mitu aastat erinevates koosseisudes ning oli ka kaks korda kohaliku omavalitsuse valimiste kandidaat.
Kuidas oli olla kandidaadina?
„Raske töö. Seda ei saa ilusamaks värvida. Aga samuti ka lõbus”, vastab Vesinurm realistlikult. „Kui sa seal volikogus istud ja annad oma aega selleks, siis vahel ikka mõtled, et kas see on mõttekas nagu poliitikas ikka.” Üldiselt näeb Vesinurm seda perioodi oma elus siiski positiivses valguses.
Hetkel esindab Vesinurm Rahvuslikku Koonderakonda Helsingi Suveülikooli juhatuses, kus on vähem poliitikuid erinevalt volikogudest. Poliitika on talle endiselt südamelähedane teema.
Mis toimub Soome poliitikas 2024. aasta alguses?
Viimased ajad on Soome poliitikas olnud erakordsed ajad ka peale presidendivalimiste teema. Mida arvab Vesinurm hetke poliitilisest seisust Soomes?
“Poliitika on Soomes hetkel jagunenud kahte leeri ehk polariseerunud nagu mujalgi maailmas”, vastab Vesinurm. Poliitika polariseerumine tähendab, et kahe vastandlike väärtustega poliitilise parteide toetajad jagunevad kahte rühmitusse. Näiteks toob Vesinurm välja hiljuti läbiviidud küsitluse, kus küsiti, keda presidendikandidaatidest vastaja mitte kunagi ei hääletaks. Inimesed jagunesid kahte äärmusesse Jussi Halla-Aho (Põlissoomlased) ja Li Anderssoni (Vasakliit) vahel.
Sel nädalal on olnud terves Soomes poliitiline streik, mis on sulgenud toidupoode ning peatanud liikluse. Streigi organiseerinud ametiühingud kritiseerivad Soome valitsuse otsust kärpida sotsiaaltoetusi. Poliitilise streigi eesmärgina ongi mõjutada poliitilisi otsuseid.
“Elame parlamentaarses demokraatias ja inimestel on õigus sellega mitte rahul olla”, selgitab Vesinurm. „Hetkel aga räägitakse palju sellest, kuidas inimestel on õigus väljendada oma rahulolematust.” Vesinurm mainib, et Soome naabermaades nagu Rootsis ja Norras ei ole poliitiline streik seaduslik. On võimalik, et ka Soome seadus muutub tulevikus.
Eestlased võivad tunda, et Soome poliitika ei puuduta neid
Eestlased on üks Soome kõige suurematest vähemusrahvuste gruppidest ning paljudel eestlastel on ka Soome kodakondsus. Kas Vesinurme arvates võiksid eestlased osaleda aktiivsemalt Soome poliitikas?
„Ikka võiksid", vastab ta küsimusele. Vesinurme sõnul tulevad paljud eestlased Soome elama mõttega, et minnakse tagasi Eestisse. „Aga siis elad ikkagi Soomes juba 15 aastat. Kui ajutine see siis tegelikult on?”
Soomes elavate eestlaste leigel suhtumisel poliitikasse võib palju erinevaid põhjusi olla. Näiteks toob Vesinurm välja, et nii-öelda ajutiselt Soomes elavatel eestlastel ei ole samasugust kohusetunnet osaleda poliitikas: „Võibolla nad tunnevad, et neil ei ole õigust öelda, kuidas asjad peaksid olema, kui nad on siin enda arvates ajutiselt. Moraalses mõttes võivad eestlased tunda, et nad ei ole õiged inimesed ütlema soomlastele, kuidas peaksid nemad siin elama.“
Muidugi ei saa kõiki eestlasi panna ühte katlasse, kuna osa on poliitiliselt aktiivsed nii Soomes kui ka Eestis. Poliitiline aktiivsus mõjutab konkreetselt eestlaste positsiooni vähemusrahvusena Soomes. “Kui eestlaste hääl ei ole seal kuulda, siis on kellegi teise hääl seal kuulda”, räägib Vesinurm.
Huvitava faktina toob ta välja teised vähemusrahvused nagu Somaali- ning India-taustaga inimesed, kes on Soomes poliitiliselt palju aktiivsemad. Seda eriti Vantaas, kus Vesinurm on aktiivselt tegutsenud. Näiteks on indialased organiseerunud nii, et igal kohaliku omavalitsuse valimistel valitakse koos üks inimene oma kogukonnast. “Valitav inimene saab piisavalt hääli, sest kõik hääletavad teda ja lõpuks valitakse see inimene kohalikku omavalitsusse”, selgitab Vesinurm.
Eestlaste hulgas sellist poliitilist organiseerumist ei ole. Asi võib olla Eesti kogukondade hajutatuses Soomes: „ Meie kogukonnad on üle Soome laiali ja väiksemad. Eestlaste kogukonnad ei ole nii tihedalt omavahel seotud.”
Eestlaste poliitilise aktiivsuse olulisus sai selgeks Vesinurmele, kui ta osales poliitiliste volikogude tegevuses: “Kui olin laps, siis mulle ei meeldinud üldse eesti keele tundides käia. See tundus nagu karistus. Aga kohe esimesel korral, kui mind valiti volikokku, siis oli päevakorras teema, mis puudutas oma emakeele õpetuse rahalise toetuse vähendamist. Siis ma sõdisin kõva häälega selle vastu”. Volikogus ja erakonna koosseisudes saigi Vesinurm konkreetselt mõjutada eestlasi puudutavaid poliitilisi otsuseid.
Noorte kaasamine poliitikasse algab juba kodust
Noorte volikogus puutus Vesinurm palju kokku noorte poliitilise osaluse teemaga. Nagu mitmete teiste asjadega, algab poliitiline aktiivsus tema sõnul juba kodust. Poliitikast huvitatud vanemad kasvatavad lapsi, kes saavad aru poliitilise aktiivsuse olulisusest.
“Poliitiline tegevus ja hääletamine sõltub oma põhiväärtustest. Kas inimene tunneb, et tema hääl loeb?" arutab ta. Vesinurmele endale on hääletamine väga tähtis, peaaegu “tseremoniaalne”. Kõigil sellist suhtumist ei pruugi olla ja hääletamine on pigem tüütu kohustus.
Mida vastasid eestlased EOVSi küsimustikus oma poliitilise aktiivsuse kohta?
EOVS küsis Soome kodakondsusega eestlastelt nende poliitilise aktiivsuse ning presidendivalimiste 2024 kohta. Meie küsimustikule vastas kokku 13 inimest.
Kõik EOVSi küsimustikule vastanud eestlased lähevad valima Soome presidenti, kuna hääletamist tajutakse kui kodaniku põhiõigust:
„Käin valimas, et Soome püsiks demokraatliku riigina ja inimõigused oleks tagatud. Et Soome püsiks Euroopa Liidu liikmena. Kõik, kellel on valimisõigus, peaksid käima hääletamas”.
EOVSi poolt läbiviidud küsimustiku kõik vastajad tundsid huvi Soome poliitika vastu. Muidugi on oluline arvesse võtta võimalus, et küsimustikule vastasid need, keda huvitab poliitika keskmisest rohkem. Osa eestlastest, kes on Soomes juba kauem elanud, tunnevad siiski, et oma asukohariigi poliitilised teemad puudutavad neid.
Kas Soome poliitika huvitab sind eestlasena?
“Minu elu on nüüd Soomes ja sellepärast Soome poliitika puudutab mind.”
“Loomulikult huvitab. Olen Soomes elanud juba 35 aastat. Selle riigi otsused mõjutavad minu ja minu laste tulevikku.”
“Väga huvitab. Olen elanud ENSVs. Demokraatia on tähtis. Ma elan Soomes, on tähtis aru saada, mis toimub.”
Vastustes presidendivalimiste kohta kajasid eriti välispoliitika tähtsus, mis on Soome presidendi oluline tööülesanne. Sooviti ka, et uus president teeks koostööd Eestiga rohkem.
Mida soovitaksid eestlased tulevasele Soome presidendile?
“Et ta oleks rahvusvahelist poliitikat sügavuti tundev ja sellele keskenduv välissuhete professionaal, kes hoiab ja edendab Soome mainet.”
“Jõudu ja edu. Soovin, et uus president on aktiivne ja rahvusvaheliselt edukas. Soome on väike maa ja president on meie visiitkaart maailmas. ”
“Kuula oma nõuandjaid ja siis alles tee otsuseid.”
Soome kodakondsusega eestlased saavad presidendivalimistel osaleda
Kas oled Soome kodakondsusega eestlane? Osale presidendivalimiste teises voorus! Ametlik valimispäev on pühapäeval, 11. veebruaril 2024. Mõjuta oma hääletusega Soome tulevikku!
