Me oleme, mida me mäletame
- EOVS
- 3 hours ago
- 4 min read
2.juulil toimus Tallinnas ESTO 2025 raames traditsiooniline Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) rahvuskongress. Seekordne kongress kandis nime ”Üleilmne eestlus ja ühismälu”. Kongressi korraldajaks oli ÜEKNi välispoliitika toimkond eesotsas Maia Linaskiga USAst.
Kohaletulnuid tervitas ÜEKNi juhatuse esimees ja ESTO 2025 president Sirle Sööt (Rootsi).
Kongressi sai jälgida virtuaalselt üleilma ja see on järelvaadatav. https://bit.ly/ESTO2025-RAHVUSKONGRESS .
Kohapeal oli tagatud ka simultaantõlge inglise keelde.
Traditsioon sai alguse juba 1972. aastal Torontos toimunud esimestel Ülemaailmsetel Eesti Päevadel, mille manifestis kinnitati, et ”eesti rahva õigus vabadusele, enesemääramisele ja iseseisvusele oma isade maal ja rahvuslikul territooriumil on igavene ja püsiv”. Tollal kajastus Eesti Rahvuskongressi resolutsioonides vaba maailma eestlaskonna võitlus Eesti maa ja rahva vabastamise eest Nõukogude okupatsiooni ikkest ning ”Eesti rahva venestamise, füüsilise hävitamise ja inimõiguste rikkumise vastu, informeerides sellest maailma avalikkust”.
Ajad on muutunud, Eesti riik on vaba ja rahvuskongress korraldati kodumaa pinnal, kuid rahvusvaheline olukord on pinev. Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja valguses on igaühele selge, et vabadus ei ole midagi enesestmõistetavat. Vabaduse püsima jäämise eest tuleb jätkuvalt seista.
Praegusest julgeolekuolukorrast Eestis ja maailmas andsid kongressil põhjaliku ülevaate välisminister Margus Tsahkna ja kantsler Jonatan Vseviov. (Vt Markku Kämppilä kommentaari artikli lõpus!)
Välisministeeriumi esindajaid osales veelgi. Kohal oli diplomaatiline eriesindaja üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia valdkonnas Marin Mõttus ning nõunikud Kadri Linnas ja Liina Viies. Kuulajatena olid kongressile registreerunud esindajad ÜEKNi kaheteistkümne liikmesmaa organisatsioonidest ning huvilised nii Eestist kui välismaalt. Kavas oli kaks rahvusliku ïdentiteedi teemalist vestlusringi ja ettekanded nii ÜEKNi ajaloost kui ka rõõmudest ja muredest, mis seisavad maailmaorganisatsiooni ees täna.
Ülevaate aruteludest üleilmsete eestlaste võrgustike päeval 1. juulil andis moderaator Reet Marten Sehr Kanadast ning Eesti ühiskondadest välismaal rääkis Aho Rebas Rootsist.
Toimusid töötoad Eesti kogukondade erinevustest välismaal, kus otsiti vastuseid küsimusele, mida saaksime üksteise kogemustest õppida. Üleilmse eestluse teabevahetuse töötuba juhtis ÜEKNi tegevjuht Mirjam Krull, välisühiskonna arenguruumi töötuba Maia Linask ja keskorganistsioonide rolli käsitlevat töötuba Sirle Sööt.
Arutelu ”Eesti rahvusidentiteedi ja kultuurimälu areng välismaal” modereeris Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani Kanadast. Vestlusringis osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, USA päritolu Tiina Kirss, Kirjanike Liidu Tartu osakonda juhtiv kirjandusloolane Janika Kronberg ja ajaloolane Meelis Maripuu Eesti Mälu Instituudist.
Vestlusest jäi kõlama vajadus seista eesti keele ja kultuuri kaitsel kõikjal maailmas ning jätkata meie lugude kogumist, talletamist ja edasi andmist järgmistele põlvkondadele. Keele, kultuuri ja kollektiivse mälu säilimine rahvusliku identiteedi komponentidena on
määrava tähtsusega. Identiteedi säilimine tänapäeva multikultuurses aina muutuvas maailmas pole sugugi lihtne, kuid samas on see eestluse tulevikugarantii. Kõneldi ka infosõjast ja desinformatsiooni mõjust rahvusidentiteedile. Iivi Zajedova Tšehhist rääkis video vahendusel 1944. aasta suurpõgenemise mõjust väliskogukondadele ja selle teadvustamisest Eestis.
Identiteedi teemat jätkas noorte arutelu ”Eesti rahvusidentiteedi ja kultuurimälu kujunemine välismaal elavatel noortel”.
Sissejuhatuse tegi ESTO2019 noortetegevuste juht, Soome Eesti Noorte ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) esindaja Tuuli-Emily Liivat ning vestlust juhtis ÜENV esimees ning ESTO 2025 noorteprogrammi juht Nora Sööt Rootsist. Vestlusringis osalesid Mihkel Jaenes Kanadast, Reijo Roos Soomest ja Amelia Talluri USAst. Välismaal elavatel noortel on sageli kaksik- või koguni mitmikidentiteet ja arutleti selle üle, kuidas sellega toime tulla. Noored esitasid palve, et neile usaldataks Eesti asja ajamisel rohkem vastutust.
Oleme olukorras, kus põlvkonnad vahetuvad ja paljudes Eesti organisatsioonides välismaal kurdetakse aktiivse järelkasvu vähesuse üle. Arutluse tulemusena sõnastati konkreetne ettepanek, kuidas noori köita ja Eesti ühiskonnaga tugevamini siduda.
Rahvuskongressil jäid kõlama eestluse säilimiseks nii vajalik ühtekuuluvustunne ning ühismälu rahvusliku identiteedi osana. Rõhutati üleilmse koostöö ja noore põlvkonna kaasamise vajalikkust.
ESTO 2025 sai läbi, kuid võimas Eesti nädal jätkus ja kulmineerus üldlaulu- ja tantsupeoga.
Ilona Kolberg,
ÜEKNi rahvuskongressi päevajuht
Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes esindaja ÜEKNis
Rahvuskongressi külalise, Soome ajakirjaniku Markku Kämppilä kommentaar:
Eesti valib hirmu asemel vastupanu ”Üksikisiku tasandil teeb hirm eestlased ettevaatlikuks, paneb vähem lapsi sünnitama, välismaale kolima ja tähtsaid eluvalikuid edasi lükkama”, kirjutab Mikael Shepelenko ajalehes Iltalehti 25. augustil.
Artikli pealkiri on ”Hirm valdas Eesti”. Väidetud hirmu põhjuseks on Putini Venemaa. Putini sõda Ukraina hävitamiseks on loomulikult mõjutanud inimeste meeleolu Eestis. Ebakindlus on lisandunud. Aga kas hirm on tõesti vallanud Eesti?
”Kui keegi räägib mingitest rohelistest mehikestest, kes tulevad ühe või teise küla kallale, siis me vaatame pealt ja sügame kukalt? Ei, me tapame nad kõik maha. Esimesel tunnil.” Nii karmilt kirjeldab välisminister Margus Tsahkna Eesti käitumist, kui Vladimir Putin peaks käskima oma orkidearmeel Eestit rünnata. Orkideks nimetavad ukrainlased Tolkieni jõhkrate mäekollide eeskujul Putini armeed. Tsahkna pidas kõne juuli algul Tallinnas toimunud Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu rahvuskongressil. See esindab välismaal elavaid eestlasi. Tsahkna rääkis seal Eesti riigi esindajana.
Tsahknat kuulates jääb mulje, et hirm ei ole Eesti valitsuse domineeriv hoiak. Sellele pole paikka, kui Eesti valmistub kohtama halvimat. ”Agressioonile tuleb vastu astuda, kui see peaks tulema”, ütleb Tsahkna kokkuvõtteks.
Vastupanu on Tsahkna sõnul ainus valikuvõimalus nähes, mida Venemaa teeb Ukrainas.
Eesti välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul on kaalul territoriaalne terviklikkus kui printsiip sellisena. Putin tahab mitte osa territooriumist, vaid kogu Ukrainat. Venemaa igapäevastest rünnakutest tsiviilelanike vastu kaugel rindest rääkides rõhutas kantsler: ”Sõdades ja poliitikas üldiselt on hirm ja lootus tööriistad. Osa Venemaa strateegia peamine siht ei ole mitte rindejoone liigutamine kusagil idas, vaid ukrainlaste lootuse purustamine.”
Vseviov on tähele pannud, et lääneriikides on levinud lootusetus. ”Väidetakse, et pole realistlik oodata Ukrainalt sõja võitmist.” Vseviov ütleb, et lootusetust ei saa lubada. ”Meie lugu on tõestuseks sellele, et mis puudutab Venemaa tagasilükkamist tema piiridesse, siis absoluutselt kõik on võimalik.” Siin viitab Vseviov Baltimaade vabanemisele Nõukogude okupatsioonist ja vägede väljaviimisele 1994. aasta augustis.
Vseviov hoiatab ükskõiksuse eest. Ukraina võitleb kogu läänemaailma eest ja vajab meie abi.
Tuleb tegutseda, et mõeldes tagasi tänasele ei tuleks peeglisse vaadates ohata, et mida oleks pidanud tegema: ”Et mitte olla hääletu ajal, mil Euroopa tulevikku määratakse.”
Fotogalerii. Esimesel pildil EOVS esindaja Annela Liivat ja Leedu eestlaste seltsi juht Liia Urman, foto: Markku Kämppilä. Teisel pildil vaade kongressisaali, foto: Annika Haas. Kolmandal pildil EOVSi esindus. Vasakult Ilona Kolberg, Katri Lätt-Shahmardan, Annela Liivat, Reijo Roos ja Ingrid Pent. Foto: Markku Kämppilä.
