Kaks keelt, üks koolitee: soome-eesti kakskeelne õpe Latokartanos

Latokartano põhikoolis õpitakse nii soome kui ka eesti keeles. Kakskeelne õpe aitab lastel arendada mõlemat keelt ja õppida tundma kahte kultuuriruumi.

Alustuseks on tähtis selgitada, et Latokartano ei ole Eesti õppekava järgi töötav kool ega ainult eesti lastele mõeldud õppeasutus. See on Soome põhikool, kus järgitakse Soome riikliku õppekava eesmärke ja kooli enda õppekava ning õpet antakse kahes keeles.
Latokartano soome-eesti kakskeelne klass avati 2008. aastal Roihuvuori koolis varem alustatud õppe eeskujul. Selle taga oli soov pakkuda eesti perede lastele võimalust õppida eesti keelt ja jätkata haridusteed soomekeelses koolis, säilitades samal ajal sideme oma keele ja kultuuriga.
30 aastat kakskeelset õpet
Roihuvuori koolist alguse saanud soome-eesti kakskeelne õpe sai 2026. aasta augustis 30-aastaseks. Juubeliaasta annab põhjust meenutada kolme aastakümne pikkust teekonda ning inimesi, kelle pühendumus on aidanud sellel õppimisvõimalusel kasvada ja püsida.

Erilist tunnustust väärivad kakskeelse õppe idee algataja ja nurgakivi Anne Ribelus-Jokela ning temaga rinnakuti selle töö vundamenti rajanud Silja Aavik. Anne Ribelus-Jokela ja Silja Aavik on kakskeelse õppe kujunemisse ja arendamisse panustanud 30 aastat. Nende ühine
pühendunud töö on loonud tugeva aluse soome-eesti kakskeelsele õppele ning aidanud hoida võimalust õppida Soome koolis ka eesti keeles, säilitades sideme oma keele ja kultuuriga.
Soome õppekava, kaks õppekeelt
Latokartano kakskeelne õpe kestab 1.- 9. klassini. Vähemalt veerand kogu põhikooli õppest toimub eesti keeles ja ülejäänu soome keeles. Eesti keel on õpilase A1-keel. Õppeainete eesmärgid ja põhisisu on samad nagu Soome soomekeelses põhikoolis, kuid kakskeelse õppe üks sihte on õppida ainete olulisi mõisteid ja sisu mõlemas keeles.
See ei tähenda, et kindlad õppeained toimuksid alati ainult ühes keeles. Keelevalik sõltub klassist, õppeainest, teemast ja õppekorraldusest. Nooremates klassides käsitletakse
õppesisu sageli tervikute ja igapäevaeluliste teemade kaudu; vanemates klassides muutub õpe ainepõhisemaks. Oluline on, et laps saaks mõlemas keeles kuulata, rääkida, lugeda ja kirjutada ning õpiks kasutama keeli eri olukordades.

Kakskeelne õpe erineb Eesti riikliku õppekava järgi õppimisest selle poolest, et õpilane omandab Soome põhihariduse õppekava. Eesti keel ja kultuur on õppes olulisel kohal, kuid need on osa Soome kooli õppekavast, mitte eraldi Eesti õppekava.
Soome-eesti kakskeelsest õppest ja selle teekonnast on kirjutatud kolm raamatut. Huvilised saavad neid laenutada kooli raamatukogust, et tutvuda lähemalt õppe kujunemisloo ja aastate jooksul talletatud kogemustega.
Kes saab õppima tulla?
1. klassi astumiseks ei ole sisseastumiskatset. Vajalik on lapse registreerimine.
2.-7. klassi astujatele toimuvad keelekatsed nii soome kui ka eesti keeles. Vastuvõtu korraldus ja registreerimisjuhised sõltuvad sellest, kas pere elab Helsingis või väljaspool linna.

ÕPPEAASTA 2027/2028
Kandideerimine toimub 11.- 24. jaanuaril 2027. Helsingis saab lapse registreerida elektrooniliselt aadressil kouluun.hel.fi või kohapeal Latokartano põhikoolis 20. jaanuaril kell 8.00 - 10.00. Väljaspool Helsingit elavatele peredele on eraldi elektrooniline registreerimiskeskkond; selle lingi avaldab kool oma veebilehel. Huvilised lapsevanemad saavad tulla infotundi 2. detsembril kell 17.00 aadressil Agronominkatu 22. See toimub pärast kooliteed alustavate laste vanematele mõeldud infotundi; seejärel tutvustatakse soome-eesti kakskeelset õpet.
1. klassi tulles ei pea lapse eesti keele oskus olema veel välja kujunenud ega tema keeleoskus mõlemas keeles samal tasemel. Perede keelelised taustad on erinevad: mõni laps räägib kodus eesti keelt iga päev, mõni kasutab rohkem soome keelt, mõni alles hakkab eesti keelt aktiivsemalt kasutama.
Rõõmud ja argipäeva väljakutsed
Kakskeelse õppe üks tugevusi on see, et keel ei jää ainult keeletunni teemaks. Laps kasutab ja kuuleb keeli eri õppeainetes, suhtleb eri keeleoskusega kaaslastega ning õpib mõtteid ühest keelest teise vahendama. Kahe kultuuriruumi tundmine võib anda lapsele kindlama
identiteedi ja avardada tema maailmapilti. Samas ei teki tugev kakskeelsus iseenesest. Õpilaste kodused keeled ja varasemad kogemused on erinevad ning sama klassi lapsed võivad vajada eesti või soome keeles erinevat tuge.

Õpetaja ülesanne on õpetada aine sisu nii, et keeleoskus ei muutuks õppimisel takistuseks. Samal ajal tuleb luua võimalusi mõlema keele sõnavara ning lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks. See eeldab põhjalikku kavandamist, sobivate õppematerjalide kasutamist ja paindlikkust.
Kooli ja kodu koostöö on samuti väga tähtis. Kool pakub õppekeskkonna ja juhendamise, kuid eesti keele arengut toetavad ka kodused vestlused, ettelugemine, raamatute lugemine, kultuurisündmustel osalemi ja suhtlemine teiste eesti keelt kõnelevate inimestega. Lapse keeleline areng ei kulge alati ühesuguses tempos: mõnel perioodil areneb kiiremini üks keel, teisel ajal teine.

Soome-eesti kakskeelne õpe sobib peredele, kes väärtustavad mõlemat keelt ja soovivad toetada lapse keelelist arengut. Laste ja perede lähtekohad võivad olla erinevad - kõigilt ei eeldata ühesugust keeleoskust ega samasugust tautsa. Oluline on huvi õppimise vastu, julgus proovida ja valmisolek areneda. Kahe keele omandamine on pikaajaline protsess ning ühine teekond, kus koolil ja kodul on mõlemal oliline roll.
Kakskeelse õppe jätkumise toetuseks algatatud ühispöördumine kandis vilja: selle tulemusel otsustati säilitada alustava soome-eesti õpperühma senine viie õpilase miinimumsuurus. Pöördumisele avaldaasid toetust lisaks lapsevanematele ka arvukad haridus- ja kultuuriorganisatsioonid, teadlased ning kirjanikud. See otsus aitab säilitada võimaluse õppida Soome koolis ka eesti keeles.

Teksti koostajad
Latokartano kooli õpetajad
Marika Nisov
Merle Vilu
Elina Heikkilä-Kopperoinen




