Kas teadus saab aidata hoida eesti keelt Soomes?
- EOVS
- 10 hours ago
- 4 min read
Updated: 6 minutes ago
Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes on juba aastaid käsitlenud eesti keele kui emakeele teemat, jaganud teavet ning innustanud eesti peresid oma emakeelt väärtustama ja hoidma.
Juba 19 aastat tegutseb Soomes Eestikeelse Hariduse Selts, mis koondab eesti emakeele õpetajaid ja aitab kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi säilitamisele ja arendamisele.
Eesti keele teema on eriti oluline just aprillis, sest praegu on peredel üle Soome õige aeg teavitada kooli soovist, et laps õpiks eesti keelt emakeelena 2026 - 2027 õppeaastal.
Larissa Aksinovitš õpetab Soomes eesti keelt emakeelena, on aktiivne kogukonnategelane ning doktorant Tallinna Ülikoolis. Ta kuulub EHS-i, teeb koostööd EOVS-iga ning juhib Soome organisatsiooni Oman äidinkielen opettajat ry.
Eesti keel emakeelena - miks see on tähtis?
Larissa doktoritöö keskendub eesti keele õppimisele ja säilitamisele Soome eesti perede seas ning selle eesmärk on tõsta teadlikkust emakeeleõppe olulisusest.
Pere keelepoliitika ja emakeeleõpe
Oma 2024. aastal ilmunud artiklis “Pere keelepoliitika Soomes elavate eestlaste seas: keeleideoloogia ja emakeeleõpe” käsitleb Aksinovitš Soomes elavate eesti perede keelepoliitikat, keskendudes keelehoiakutele ja eesti keele säilitamise praktikatele.
Uuring tugineb Spolsky keelepoliitika mudelile ning vaatleb keeleuskumusi ja keelekasutuse korraldust peres. Andmed pärinevad kaheksast haritud ja majanduslikult kindlustatud perest.
Tulemused näitavad, et vanemad peavad eesti keele oskust väga oluliseks nii identiteedi kui ka tulevikuvõimaluste seisukohalt ning väärtustavad emakeeleõpet.
Samas esineb vastuolu hoiakute ja tegeliku käitumise vahel: kuigi keeleõpet peetakse oluliseks, ei osale lapsed emakeeletundides sageli logistiliste raskuste ja õpetusmeetoditega seotud kriitika tõttu.
Keele säilitamine toimub peamiselt koduste praktikate kaudu - näiteks rääkimise, lugemise ja meedia tarbimise kaudu. Emakeeletunde nähakse sageli kui üht valikulist võimalust, mitte igapäevast osa keeleõppest. Samas toetab keeleoskuse arengut Eesti ja Soome lähedus ning regulaarne kontakt keelekeskkonnaga. Üldiselt teavad vanemad, kuidas eesti keelt säilitada, kuid selle teadmise rakendamine igapäevaelus on keeruline.
Õpetajate vaade emakeeleõppele
Märtsis 2026 ilmus Aksinovitši teine artikkel, “Teachers’ Knowledge About Low Involvement in Estonian Home Language Classes Among Diaspora Families in Finland”, mis käsitleb emakeeleõpetajate arusaamu sellest, miks Soomes elavate eesti perede lapsed osalevad emakeeletundides vähesel määral.
Antud uurimus käsitleb eesti keele õpetajate arvamusi Soomes elavate eesti diasporaaperede keelepoliitikast ja keelehoiakutest ja üritab vastata küsimusele, miks paljude laste motivatsioon eesti keele tundides käimiseks jääb nii madalaks.
See on jätkuuuring eelnevalt teostatud lapsevanemate uuringule (Aksinovits & Verschik, 2024), kus perekonna keelepoliitilisi hoiakuid on uuritud lapsevanematelt endilt. Praeguses uuringus lapsevanemaid enam ei intervjueeritud, uuringus osalesid vaid Soomes eesti keelt kodukeelena õpetavad õpetajad.
Õpetajate sõnul peavad vanemad eesti keelt küll oluliseks, sest see seob last pere ja Eesti kultuuriga. Samas paljud lapsevanemad kipuvad suulist oskust ülehindama ning arvavad, et piisab sellest, kui kodus lihtsalt räägitakse eesti keeles. Pered ei pruugi teadvustada, et laps vajab ka kirjakeele harjutamist, et keel hästi selgeks saada.
Õpetajad ütlevad, et kuigi vanemad toetavad mitme keele oskamist, ei peeta eesti keele tunde alati nii tähtsaks.
Põhjuseid, miks lapsed tundides ei käi, on mitmeid. Mõned põhjused on seotud
- haridussüsteemi ametnike vastutuse ja õpetuse korraldamise küsimustega (tunnid valel ajal ja kauges kohas, logistilised raskused);
- perekonna enda madala keeleteadlikkuse ja hoiakutega (suulist oskust peetakse piisavaks, kirjaoskust ei peeta vajalikuks),
- kasvatusstiili ja lapse aktiivse otsustamisprotsessis kaasarääkimisega (laps on väsinud, ei viitsi, tund on lapse hinnangul igav),
- lapse identiteediga seotud raskused (ei peeta enam ennast eestlasteks, vaid pigem soomlasteks).
Õpetajad tundsid muret väliseesti laste keeleoskuse pärast, mis lapsevanematele võib tunduda näiliselt kõrgel tasemel olevana. Reaalselt aga keeleoskus jääb sageli suulise “köögikeele” tasemele ning koolikeelega lapsed ei pruugi enam hakkama saada. See võib omakorda takistada potentsiaalset tagasirännet Eestisse.
Tulemused näitavad, et vanemad väärtustavad eesti keelt eelkõige kultuurilise ja perekondliku sideme kandjana, kuid peavad sageli piisavaks kodust suulist keelekasutust ega näe alati vajadust struktureeritud keeleõppe järele.
Vähene osalus tuleneb mitme teguri koosmõjust, sealhulgas perede hoiakutest, laste motivatsioonist, ajapuudusest, pikast koolipäevast ning koolikorralduslikest piirangutest. Samuti ilmneb erinevus õpetajate hinnangute ja tegeliku osaluse vahel: õpetajad puutuvad sageli kokku eelkõige motiveeritud peredega, mistõttu võib üldine osalusaktiivsus nende vaates näida tegelikust kõrgem.
Uuring toob esile, et emakeeleõppe toetamine vajab terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii koolide ja perede koostöö tugevdamist kui ka paremaid institutsionaalseid tingimusi.
Kokkuvõttes näitab uurimus, et eesti keele hoidmine välismaal on keeruline ning sõltub samaaegselt nii perede, koolide kui ka riigi koostööst ja süsteemsest toest.
Loe lähemalt
Huvitavat lugemist samal teemal:
Larissa Aksinovitš kirjutas eesti keele õppimisest Soomes 2024: https://www.eovs.fi/post/eesti-keele-%C3%B5ppimisest-soomes
Larissa Aksinovitši ettekanne Oma emakeele hoidmise vajalikkus ja tähtsus" hariduskonverenstil Tamperes 2023:
Infot Larissa Aksinovitšist: 1) eestikeelne nõustaja: https://www.eovs.fi/post/eestikeelne-n%C3%B5ustaja-haridusvaldkonnas-larissa-aksinovit%C5%A1
2) kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaat: https://www.eovs.fi/post/larissa-aksinovits-2025-aasta-soome-kohalike-omavalitsuste-ja-heaolupiirkondade-valimiste-kandida
Lisa:
1) Eesti keele õpetaja Irina Kollo artikkel: Emakeele õppe väärtustamine algab vanemate suhtumisest 2023 asub siin: https://www.eovs.fi/post/endine-eesti-keele-%C3%B5petaja-irina-kollo-emakeele-%C3%B5ppe-v%C3%A4%C3%A4rtustamine-algab-vanemate-suhtumisest
2) Euroopa kodukeelte projekt Saksamaal 2026, kus osalesid eesti keel emakeelena Larissa Aksinovitš ja Kadri Kannala Soomest: https://www.eovs.fi/post/euroopa-kodukeelte-projekt-saksamaal-2026
Lõpetuseks
Eesti Välisministeerium kuulutas 2025. aastal välja rakendusuuringu:
„Soomes elava Eesti väliskogukonna perekondade keelepoliitika“ Soomes elava Eesti väliskogukonna perekondade keelepoliitika uuring 2025-2026“,
mida viib läbi Antropoloogia Keskus MTÜ. Uuringut juhib antropoloog Keiu Telve (PhD) ning vastutavaks täitjaks on professor Annekatrin Kaivapalu Helsingi Ülikoolist koos doktorant Kadri Kannalaga.
Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes on koostööpartner ja toetab uuringut organisatoorselt. Uuringu tulemuste tutvustamine toimub 21. mail 2026 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Helsingis.
Oma ema-, pärand- ja juurtekeel on identiteedi oluline osa, mida tuleb hoida ja väärtustada!
